Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Ülemiste vanake ja tema iidne bluff
Ülemiste järv (ka Järveküla järv, Mõigu järv, Kuningajärv) asub Tallinna kaguosas Kesklinna linnaosas. Järve pindala on 9,6 km², sügavus kuni 6 meetrit. Ülemiste on Eestis pindalalt kolmas looduslik järv Peipsi ja Võrtsjärve järel.
Ülemiste järvest saab Tallinn vett juba alates 14. sajandi keskpaigast. Linn tarvitab keskmiselt enam kui 60 000 m³ järvevett ööpäevas. Järve juhitakse lisavett Pirita, Vääna, Jägala ja Pärnu jõest. Järvest ida poole jääb Lennart Meri Tallinna lennujaam, mis tähistas just oma 80. sünnipäeva.
Üldtuntud on muistend leinavast Kalevipoja emast Lindast (selle järgi kutsutakse kalda lähedal vees paiknevat rändrahnu Linda kiviks). Nimelt olevat Ülemiste järv tekkinud Linda pisaratest, kui ta oma põllest mahakukkunud rahnu otsa istus ja oma hukkunud mehe pärast pisaraid valas.
Veelgi populaarsem on aga vana legend, mille kohaselt Ülemiste vanake uputab Tallinna, kui linn peaks ühel päeval valmis saama. Jätke meelde - tegemist on vanakese totaalse blufiga. Nimelt on Ülemiste järvevana Tallinna korduvalt uputanud.
Aeg-ajalt, suurvee ajal murdis järve vesi läbi liivaluidete ning uputas ümbruskonda. Raeprotokollidest teame, et see juhtus nii 1708. kui 1761. aastal.
Üks suuremaid Ülemiste vanakese korraldatud üleujutusi oli aga 5. juunil 1867, kui tormi tekitatud lained murdsid läbi tõkkeks ehitatud muldvalli. Kuna Ülemiste mäel oli linna suubuv veemagistraal lahtine, tormas Ülemiste vesi Tartu maantee kohalt paesse raiutud kanalit mööda mäest alla ning uuristas maantee liivasesse pinda sügava ja laia sängi. Lühikese ajaga oli Tartu maantee kuni kivisillani samanimelise tänava kohal vee all. Vesi valgus ka kõrvaltänavatele. Vaid ajalooline Mardi mägi, kus hiljuti avati Hiltoni hotell, paistis veest välja.
Vesi tuli toona nii äkki, et tänaval seisnud inimesed leidsid end ootamatult veevoolu keskel. Keegi küll teadaolevalt hukka ei saanud, aga eriti vaesem eeslinnade eestlastest rahvastik kannatas suuri majanduslikke kaotusi.
Maakri tänaval kerkis vesi veerand tunniga lausa kuus jalga (ligi 1,8 meetrit). Üks kohalik voorimees, nimega Tuttenberg paistis silma sellega, et ta veehätta sattunud inimesi välja aitas. Seejärel oli aga Tuttenberg ratsutanud Kalamajja, tuttava paadiomaniku juurde, et sealt juba päästva alusega Maakri tänavale naasta. Ja oli ka aeg, tänava asemel voolas juba sügav jõgi.
Täna oskame Ülemiste vetevoogusid paremini kontrollida ja otsest ohtu, et järv taas linnale kaela valguks, ei ole. Nagu on aga näitas viimati suure äikesetormi tekitatud üleujutus 2016. aasta juulis, pole linna sadevee äravoolu tagavad torud selliseks ootamatuks veemassiks mõeldud.
Järgmine kord räägime Pelgulinna Peeteli kiriku ümbruse põnevast ajaloost.
