Barokne mull? Pimetest selgitas, et uued viiulid kõlavad hinnatud Stradivari pillidest meeldivamalt
Hoolimata sellest, et aastasadade taguste meistrite nagu Antonio Stradivari valmistatud instrumendid maksavad hingehinda ja on viiuldajate seas tipp-pillidena hinnatud, selgus hiljutises pimetestis, et nende maine ja eelkõige hind ei pruugi tegelikult põhjendatud olla.
Katseid, mille puhul viiuldaja silmad kinni seoti, talle erinevaid pille kätte anti ja siis publikul nende kõla hinnata lasti, tehti New Yorgis ja Pariisis. Eile teadusajakirjas Proceedings of The National Academy of Sciences ilmunud uuring võtab tulemused kokku.
„Kuna vanad Itaalia päritolu viiulid maksavad nüüd nii palju, et suurem osa viiuldajaid neid mingil juhul osta ei suuda, tundus tähtis välja selgitada, kas need siis tõesti on tavalistest viiulitest niivõrd palju parema heliga,“ öeldakse prantsuse teadlase Claudia Fritzi juhitud töös.
Tänaseks miljoneid maksvaid stradivaariuseid ehitati kuulsa Itaalias Cremonas elanud pillimeistri Antonio Stradivari poolt 17.-18. sajandil. Hinnanguliselt ehitas ta 1116 pilli, millest 960 olid viiulid. Instrumentidest on umbes 650 säilinud, neist 450-512 on viiulid ja ülejäänud muud pillid - kitarrid, vioolad ja nii edasi.
Eksperdid ütlevad, et Stradivari viiulitel on omapärane omadus kõlada mängija kõrva ääres vaiksemalt, ent kontserdisaalist kuulates on nende heli tavapillidest parema kvaliteediga ning nad kõlavad kaugemale.
Nüüdses katses võrreldi kolme stradivaariust kolme tavalise, uue pilliga. Üks test viidi läbi 300-kohalises Pariisi saalis, kus kuulajaid oli 55. Teise katse puhul olid 82 kuulajat 860-kohalises saalis New Yorgis. Pille mängiti eesriide taga solistide poolt, kelle silmad olid kinni seotud; mõnel puhul oli saateorkester olemas ja mõnel puhul kõlas vaid viiul üksi. Olenemata oma muusika-alasest kogemusest eelistasid kuulajad kokkuvõttes uusi viiuleid vanadele ja leidsid, et need kõlavad paremini.
„Hoolimata tavapärastest praktikatest võib solistidele ülevaatustel ja prooviesinemistel kasuks tulla pigem uute kui vanade viiulite mängimine – seda juhul, kui viiulite päritolu hindajate eest saladuses hoitakse,“ teatasid uurijad. Märkimist vajab ka, et kahe uuringu autori puhul võib nende töö ja uuringu tulemuse vahel mõningast huvide konflitki märgata: üks tegelasist ehitab ise uusi viiuleid ja vioolasid ja teine töötab ettevõttes, mis toodab pillikeeli.
