Kaheksa planeediga Päike on veel tähtede seas esikohal, aga kaotab selle varsti
Rahvusvahelise Astronoomialiidu otsus 2006. aastast, mis meie Päikesesüsteemi üheksandast planeedist ilma jättis, solvab tänaseni paljusid. Ka kosmosesond New Horizonsi möödalend kääbusplaneediks alandatud Pluutost oli ju omamoodi protestiavaldus NASA poolelt.
Need, kes on kasvanud üles 1930. aastast alates valitsenud teadmises, et meie Päikese ümber tiirleb üheksa planeeti, mitte kaheksa planeeti ja viis kääbusplaneeti, võivad esialgu veel rahul olla. Kuigi eksoplaneete, mis tiirlevad teiste tähtede ümber, on leitud juba tuhandetes ja veelgi rohkem ootab järjekorras, on seni leitud teiste tähesüsteemide maksimaalseks planeetidearvuks seitse.
On küll oht, et kui oletus, et tähe HD 10180 ümber võiks tiirleda veel kaks seni kinnitamata planeeti, paika peab, tõuseks selle tähe planeetide arv üheksale. Ja nii võib jälle kerkida vaidlus selle üle, kas Pluutot ikka pidada planeediks või mitte. Mütoloogilist planeeti X (või nüüd juba IX) võib jäädagi Kuiperi vööst või Öpik-Oorti pilvest otsima, samas kui oluliselt kaugemal asuvaid planeete sajab juba massina kataloogidesse.
Caltechi peetav NASA eksoplaneetide arhiiv teab eilsest alates, et planeete kaugete tähtede ümber on kirjas juba 3453, Kepleri-kandidaate (ehk siis võimalike planeetide vilksatusi Kepler-teleskoobi võetud piltidel, mis vajavad lisatõendust) lisaks 4696. Ja mitme planeediga tähesüsteeme on kirjas juba 577. Seitsme planeediga tähesüsteeme on NASA andmetel kaks (KOI-351 ja TRAPPIST-1), kuue planeediga kolm (HD 10180, HD 219134 ja Kepler-11), viie planeediga tähtede arv on juba oluliselt suurem.
Paistab samas, et NASA on veel konservatiivne oma arvestustes. Open Exoplanet Catalogue on juba päris veendunud, et tähe HD 10180 ümber tiirleb lausa üheksa planeeti, kolmiktähesüsteemis Gliese 667 tiirleb seitse, Kepler-90 ümber seitse, TRAPPIST-1 ümber seitse, HD 219134 ümber kuus, HD 40307 ümber kuus, Kepler-11 ümber kuus ja Gliese-581 ümber samuti kuus planeeti.
Exoplanet.eu teab juba tuvastatult 3583 eksoplaneeti ja ka 603 tähesüsteemi kahe või enama planeediga. Lehekülg exoplanetes.esep.pro aga teab lausa 5993 eksoplaneedi olemasolu, seitsme planeediga peaks olema tähed GJ 667 C, Kepler 90, kuue planeediga veel GJ 876, HD 40307, Kepler-11, Kepler-20, viie planeediga tähti on teada juba kokku 15.
Wikipedia loeb seitsme planeediga tähesüsteeme üles neli: Kepler-90, HD 10180, HR 8832 ja TRAPPIST-1. Kuue planeediga on HD 40307, HD 127, Kepler-20 ja Kepler-11.
Niisiis vaatame neid tähti lähemalt
Kollane kääbus HD 10180 asub Lõunahüdra tähtkujus, umbes 127 valgusaasta kaugusel. Täht on veidi suurem kui meie Päike, kuid 7,3 miljardi aastasena Päikesest märgatavalt vanem. Genova ülikooli meeskond tuvastas juba 2010. aastal selle ümber viis, võibolla lausa seitse planeeti. Mikko Tuomi Hertfordshire'i ülikoolist kinnitab aga juba üheksa planeediga tähesüsteemi seal. Lähim neist on mõõtmetelt umbes 1,4 Maad, ülejäänud aga 12 kuni 25 korda suuremad kui Maa.
KOI-351 ehk Kepler-90 on samuti kollane kääbus Lohe tähtkujus 2545 valgusaasta kaugusel, massilt umbes 120 protsenti Päikesest, vanuselt aga palju noorem, kaks miljardit aastat. Tegemist on ainsa tähesüsteemiga, millel Kepleri teleskoobi abil leitud seitse planeeti. Viis seesmist on mõõtmetelt supermaad või minineptuunid, välimised on aga gaasihiiglased. Kuid väidetavalt kõik planeedid mahuvad ära oma tähest ühe astronoomilise ühiku raadiusse, s o mahuks ära Maa ja Päikese vahele.
Eiles NASA pressikonverentsi staar oli TRAPPIST-1, mis on ülijahe kääbus meist 39 valgusaasta kaugusel Veevalaja tähtkujus. Juba 2015 avastasid Belgia teadlased seal tiirlemas kolm planeeti, eile teatati aga veel nelja planeedi leidmisest seal. TRAPPIST-1 on ülimalt pisike täht, massilt vaid kaheksa protsenti meie Päikesest, vanusega 500 miljonit aastat.
Gliese 667 on lausa kolmest tähest koosnev kolmiksüsteem Skorpioni tähtkujus, meist 23,6 valgusaasta kaugusel. Kõik kolm tähte (GJ 667 A, B ja C) on meie Päikesest väiksemad, lisaks asub naabruses veel neljaski täht, aga ei ole osa sellest süsteemist. GJ 667 A ja B on mõlemad K-tüüpi peajada tähed, mis tiirlevad koos, punane kääbus C aga tiirleb nende ümber. Kindel on kahe planeedi tiirlemine GJ 667 C ümber, veel viis on oletatud, aga nähtavasti veel vaidluse objektiks.
HR 8832 (ehk or HD 219134 ehk Gliese 892) on peajada täht Kassiopeia tähtkujus, värvuselt oranzikas-punakas, veidi väiksem kui Päike. Kaugus Maast 21,25 valgusaastat. Planeete on seal reastatud juba 2015. aastast, kuigi NASA loeb seal praegu kuus, mõni teine allikas seitse planeeti.
Kepler-11 on Päikese-sarnane täht 2000 valgusaasta kaugusel Luige tähtkujus, esimesena tuvastatud kuue planeediga.
HD 40307 on oranž (K-tüüpi) peajada täht 42 valgusaasta kaugusel lõunataeva Maalija tähtkujus. Kolm planeeti avastati 2008, kolm veel 2012.
Gliese-581 on punane kääbus 20 valgusaasta kaugusel Kaaludes, kolm planeeti on kindel, kolm veel vaidluse all.
Gliese-876 on punane kääbus Maast ligemale 15 valgusaasta kaugusel Veevalaja tähtkujus, juba 2011 avastati seal neli planeeti, oletused küündivad kuueni.
Kepler-20 on 950 valgusaasta kaugusel Lüüra tähtkujus paiknev kollakas täht, viie ehk isegi kuue planeediga.
Tähega HD 127 on aga mõningane segadus. Nimi viitab, et selle tähis peaks pärinema Henry Draperi kataloogist, Wikipedia andmetel asub täht Suure Peni tähtkujus, aga eksoplaneetide kataloogid seda tähte sellise nime all ei tunne.
