Avastas selle tähe 1915 aastal Šoti astronoom Robert Innes, kasutades Lõuna-Aafrikas asunud teleskoopi. Traditsiooniliselt on ka Proxima Centauri (V645 Centauri) tähte kirjeldatud osana Alpha Centauri kolmiktähesüsteemist. Proxima Centauri on läbimõõdult seitsmendik meie Päikesest, tähe vanuseks hinnatakse 4,85 miljardit aastat, ehk ta on veidi vanem kui meie 4,6 miljardi aastane Päike.

Praeguste kiiruste juures võtaks Maa aparaatide teekond sinna aega vähemalt (kui Voyager 1 kiirust arvestada, mis küll lendab veidi teises suunas) 76 000 aastat. Kui aga arvestada kiireima Maal valmistatud aparaadi kiirust (Helios 2, mis küll saavutas erakordse kiiruse 240 000 km/h Päikese raskusjõudu ära kasutades, sööstes otse Päikesesse), kestaks lend sinna 19 000 aastat, ehk enne tehnoloogilist läbimurret ei tasu aparaate sinna suunda veel teele saata.

Proxima Centauri esimene planeet Proxima Centauri b avastati sel aastal spetsiaalselt käivitatud Euroopa lõunaobservatooriumi (asub Tšiilis) programmi Pale Red Dot (e k kahvatu punane täpp) raames. Nagu teleskoopide asukohastki järeldub, on täht leitav maakera lõunataevast. Kas see planeet ikka sobib elutegevuseks, pole päriselt tõestatud.

Läheduselt järgmised tähed on samas tähtkujus 4,37 valgusaasta kaugusel asuvad kaksiktähed Alpha Centauri A (α Centauri A ehk HD 128620) ja Alpha Centauri B (α Centauri B ehk HD 128621), esimene pisut suurem ja teine pisut väiksem kui meie Päike. 2012. aastal teatati ka ühe eksoplaneedi leidmisest Alpha Centauri B orbiidil, mis küll 2015. aastal ümber lükati. Aga 2015. aastal avastati juba uus planeet Alpha Centauri B ümber.

5.978 ± 0.002 valgusaasta kaugusel asub järgmine, Bernardi täht (BD+04°3561a), samuti punane kääbus Maokandja tähtkujus, mis peaks ka Eestis nähtav olema. Kuid tegemist on kiireima teadaoleva liikuva tähega:

Pruunidest kääbustest koosnev binaarsüsteem Luhman 16 asub Päikesest 6.516 ± 0.001 valgusaasta kaugusel Purje tähtkujus. (Tähed kauguselt siis 5.-6. kohal)