Talvel on Maa tõesti Päikesele oluliselt lähemal. Miks siis ikkagi nii külm on?

Seda õpetati koolis, seda korrutavad täheteadlased, see on vankumatu tõsiasi: Maa teeb ringe omal orbiidil ümber Päikese! Või, noh — peaaegu. Maa tõesti teeb ümber Päikese tiire, ent mitte ringikujulisi. Maa orbiit on ellipsikujuliselt lopergune, mille üks serv on Päikesele lähemal kui teine.

Jaanuari alguses jõuab Maa Päikesele kõige lähemasse punkti — 146 miljoni km kaugusel asuvasse periheeli e päikeselähisesse. Päikesest kõige kaugemal, u 152 miljoni km kaugusel asuvat punkti Maa orbiidil nimetatakse afeeliks; sinna jõuab meie planeet juulis.

„Kõik meie Päikesesüsteemi planeedid tiirlevad ümber Päikese elliptilistel orbiitidel. Selline on Kepleri esimene reegel,“ selgitas Florida ülikooli astronoomiaprofessor George Lebo mõni aeg tagasi väljaandele SpaceWeather.

Päikesest kaugemale liikumine tähendab meie planeedi jaoks selgelt ka vähemat hulka päikesevalgust. Päikesele lähemal jälle vastupidi, rohkem valgust ja samas ka sooja.

„Kogu maakerale keskmistatult langeb afeelis viibimise ajal Maale u seitse protsenti vähem päikesevalgust kui periheelis viibimise ajal,“ rääkis Roy Spencer NASA globaalse hüdroloogia ja kliima keskusest GHCC juurest.

Miks aga on siis talvel külm ja suvel soe?

„Aastaaegade ilmastikumustreid kujundab eelkõige meie planeedi pöörlemistelje 23,5 kraadi suurune kalle, mitte niivõrd afeel või periheel,“ jätkas Lebo.

„Kui põhjapoolkeral on suvi, on põhjapoolus kallutatud Päikese poole. Päike kerkib taevas kõrgele ja päevad on pikad. Sellepärast ongi juulis nii palav ilm.“ (Märkus: eri poolkeradel, s.t põhja- ja lõunapoolkeral on aastaajad vastandlikud, mis tähendab, et juulikuu on lõunapoolkeral reeglina külm.)

Sellega pole aga lugu veel sugugi läbi. Dr Spencer lisas: „Kogu maailma keskmine temperatuur afeelis viibimise ajal on u 2,3 kraadi kõrgem kui periheelis.“ Seega on meie planeet Päikesest kaugemal paiknedes tegelikult soojem!

See johtub asjaolust, et mandrid ja ookeanid pole maakera pinnal jaotunud ühtlaselt. Põhjapoolkeral on rohkem maismaad, lõunapoolkeral rohkem vett. Juulikuus on maismaaküllane põhjapoolkera Päikese poole kallutatud. „Juulis on Maa temperatuur veidi kõrgem, kuna Päike paistab kõige selle maismaa peale, mis soojeneb üsna kergesti üles,“ rääkis dr Spencer.

Füüsikud ütleksid, et mandritel on väike soojusmahtuvus. Veega on aga teised lood — vee soojusmahtuvus on mannermaaga võrreldes nimelt üsna suur.

See kõik selgitab, miks juulikuu on meie poolkeral kõige soojem kuu aastas: Päikese afeelis küpsevad põhjapoolsed mandrid tõstavad kogu maakera keskmist temperatuuri. Jaanuar on aga kõige külmem sellepärast, et sel ajal on Päikese poole pööratud meie planeedi vesisem poolkera.

„Jaanuaris oleme me küll Päikesele lähemal,“ selgitas dr Spencer, „kuid täiendav päikesevalgus jaotub ookeanide peale ära.“ Jaanuarikuine lõunapoolkera-suvi on seetõttu ka jahedam kui põhjapoolkera suvi juulikuus, afeeli läbimise ajal.