Seks neandertallasega rikkus inimese keha ära
Väljaspool Aafrikat elava nüüdisinimese DNAs on neandertallaselt päritud geneetilist materjali vaid ligi 1,5–4 protsenti, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.
Kuigi see näitaja on väike, on sel üllatavalt halb mõju meie tervisele. USA teadlaste hinnangul viisid kõik nende tehtud pärilikkuseuuringud trombide ja depressiooni kohta ikka ja jälle neandertallasteni.
Teadlased uurisid 28 000 eurooplase haiguslugusid ja kõrvutasid need neandertallaste luudest võetud DNAga. Selle põhjal leidsid nad geneetilised variatsioonid, mida seostatakse trombide, nahavähi ja depressiooniga.
Teadlaste sõnul andsid neandertallastelt saadud geenid ja nende variatsioonid meie esiisadele 40 000 aastat tagasi suure eelise, iseäranis siis, kui nad rändasid harjumatu kliimaga ja võõraste haigustekitajatega aladele.
Kunagi ammu kasu toonud geenid on tänapäeval aga hoopis puudusteks. Näiteks tagab üks neandertallastelt saadud geenivariant selle, et inimese veri hüübib sisselõike korral kiiresti. See aitab ära hoida kehavõõraste infektsioonide sattumist haava. Sama geenivariant võib aga põhjustada ka tromboosi.
Kolm küsimust-vastust
Kus neandertallased elasid?
Esimesed dokumenteeritud neandertali inimese luud leiti 1856. aastal Saksamaalt. Aja jooksul on ürginimese jälgi leitud ka mujalt Euroopast ja Lähis-Idast ning isegi nii kaugelt kui Kesk-Venemaalt.
Miks neandertallased välja surid?
Keegi ei tea. Leidude põhjal võib järeldada, et neandertallased olid suhteliselt intelligentsed: neil olid näiteks arenenud tööriistad. Arvatavasti oli neil ka keel ja kultuur, millest annavad tõendust matmisrituaalid.
Mõni teadlane väidab, et neandertallased elasid teineteisest eraldunult väikestes rühmades, nii et järglasi saadi verepilastuse teel. See tõi kaasa palju haigusi ja väärarenguid.
Kuidas neandertallased välja nägid?
Neandertallase füüsis sarnanes nüüdisinimese omaga, kuid nad olid väikest kasvu ja jässakad, lühikeste jäsemete ning laiema rinnakorviga. Üks 2007. aastal tehtud DNA-analüüs näitas, et neandertali inimesel olid hele nahk ja punakasblondid juuksed.
