Selguse huvides on kohane märkida, et mul on muude, ajuti vahelduvate tsiklite kõrval alati olnud ka üks KTM LC4 Adventure. Midagi püsivat, midagi kindlat – midagi sellist, mida ma ikka olen omaks pidanud; ja nii juba 14 aastat ühtejutti.

Sestap olen enda meelest alati teadnud, misasi LC4 on. Suur, vibreeriv, pisut brutaalne, kokkuvõttes mõnevõrra… ehk agraarnegi? No selline vana kooli värk, raudsetele meestele, kes väriseva singliga metsi ja maid vallutada ihkavad.

Mingeid peeneid finesse sellelt jurakalt loota on samavõrra põhjendatud kui eeldada nüansirohkust kuvaldalt. Mitte et see halb oleks – mulle mu ratas just selles rohmakuses meeldibki. Igaühele oma, eks.

AJALUGU Omas tahumatuses osutus juba kaheksakümnendate lõpul sündinud LC4 ometigi üllatavalt mitmekülgseks. Sellega prooviti krossi ja enduurot sõita, kuid oma tõelise kodu leidis see mootor üllatavates vastandites.

Just LC4 pani aluse KTMi edule Dakari kõrberallil, kuid veel olulisem on see, et see tõi KTMi metsast, krossirajalt ja kõrberadadelt linnatänavatele.

Kui 1994. aastal otsustas KTM LC4 enduuromudelile kruvida alla tänavasõidurattad ja sobiva vedrustuse ning askeetliku esitule asendada toonase paljulubava noordisaineri Gerald Kiska kujustatud silmatorkava esigondliga, oligi ajalugu tehtud – sündis Duke.
Loe edasi siit