Nina ei unusta midagi, ja mõjutab meie otsuseid elus
Viimaste aastate teadusuuringud seavad säärase vaate kahtluse alla. Lõhnad mõjutavad meid kogu aeg, juhtides märkamatult alateadlikke otsuseid, vahendab ajakiri Imeline Teadus.
Kuigi meie ninas on vaid 400-800 erinevat tüüpi lõhnaretseptorit, suudame teadlaste hinnangul eristada umbes 10 000 lõhnanüanssi.
Iga retseptor võib reageerida mitmele lõhnamolekulile ja üks molekul võib aktiveerida mitu erinevat retseptorit. Näiteks kohvilõhna ja ninas asuvate retseptorite vahel on arvukalt kombinatsioonivõimalusi. Seetõttu suudabki aju märgata väga iseäralikke ja nüansirikkaid lõhnu.
Inimese lõhnataju on täiesti individuaalne ning muutub elu jooksul. Vananedes käib haistmismeel alla, sest kõrgesse ikka jõudes hakkavad nina nn lõhnarakud, kus lõhnaretseptorid asuvad, surema.
See protsess saab alguse juba 16. eluaastast. Teadlased arvavad, et 50. eluaastates inimesed on kaotanud lausa kaks kolmandikku neist lõhnarakkudest, mis neil oli 30. aastates.
Ent isegi kui haistmismeel ei ole kõige teravam, saab seda treenida lõhnu paremini eristama. Professionaalsete parfüümivalmistajate tundlik nina ei tulene sellest, et neil oleks sõõrmeis rohkem lõhnaretseptoreid, vaid pigem selles, et pikaajaline treenimine on loonud nende ajus uued neuronite vahelised kommunikatsiooniteed.
Parfüümimeistrid võivad lõhnu enda ees justkui sisemiste piltidena näha, mistõttu saavad kiiresti märgata isegi väga väikeseid erinevusi või tajuda, milline nüanss on lõhnast puudu.
Haistmismeele puhul on eriline veel see, et suur osa närvisignaalidest läheb täiesti töötlemata kujul otse ajupiirkondadesse hipokampus ja amügdala, mis tegelevad mälu ja põhiliste tunnetega nagu näiteks hirm.
Seetõttu võivad lõhnad mälestusi või meeleolusid esile kutsuda veel enne, kui meie teadvus lõhnu märkab. Näiteks võib meie aju olla talletanud ühe erilise lõhna, mida tundsime puhkusereisil ühes väikeses Kreeka restoranis.
Kui palju aega hiljem tunneme koduköögis toidust hoovamas samasugust vürtsikat lõhna, vallanduvad mälestused omaaegsest romantilisest õhtusöögist, meenuvad sellega seotud tunded ja mõtted. Kõik see juhtub ilma teadvuse sekkumiseta.
Kinnisvaramaaklerid teavad hästi, kuidas lõhnad meie alateadvust mõjutavad. Kui maja on müügis ja potentsiaalsed kliendid tulevad seda vaatama, soovitavad maaklerid sel päeval saia küpsetada. Selle hõrk lõhn paneb võimalikud ostjad end hästi tundma ning nad on märksa varmamad kaupa tegema.
Haistmismeele erisuhetest meie aju ja teadvusega loe lähemalt juunikuu Imelisest Teadusest.
