19.12.2011, 12:10
Hea nina võis minevikus olla inimese edu võti
Haistmine on üks kõige ürgsematest meeltest, kuid inimese lõhnataju on teiste imetajatega võrreldes nõrk. Üllataval kombel võis moodne inimene just lõhnataju poolest ületada oma praeguseks välja surnud sugulasi neandertallasi.
Hispaania loodusloomuuseumi paleontoloogid Markus Bastir ja Antonio Rosas uurisid võimsa tomograafiga fossiilsete inimkoljude ehitust. Nad taastasid arvuti abil aju osade suuruse ja kuju.
Selgus, et moodsa inimese ja neandertallase aju erineb mitme olulise tunnuse poolest. Inimesel on nii keele ning mäluga seotud oimusagar kui ka otsmikusagara all paiknevad haistesibulad 12 protsenti suuremad kui neandertallastel. Teadlaste sõnul võisid suurenenud haistesibulad ja oimusagar mõjutada inimese sotsiaalset evolutsiooni. Parem haistmismeel aitas ära tunda lähedasi ja sõpru ning reguleeris suhteid karjas.
