Scott Kelly pidi kohe pärast maandumist proovima lamavast asendist püsti tõusta ning seista 3 minutit. Aga see pole veel kõik – ta pidi plaani järgi läbima ka mini-takistusraja. See aga on alles algus eksperimentidele, mida Maale jõudnud astronaudiga viiakse läbi Kasahstanis ning seejärel Moskvas Tähelinnas.

Ning NASA lennuk juba ootab, et startida Scott Kellyga Houstonisse, kus USA teadlased teda juba pikisilmi ootavad. Nagu kinnitas NASA juht Charles Bolden CBSile, on Scott Kelly otsekui elav näidis, ja nii kui ta Houstonisse jõuab, algavad põhjalikud meditsiiniuuringud, kuidas tema organism kosmoses veedetud aasta jooksul vastu pidas. Asi on seda põnevam, et Scott Kelly identset kaksikvenda (endist astronauti Mark Kellyt), uuriti samal ajaperioodil põhjalikult maa peal.

Scott Kelly on esimene USA astronaut, kes veetis koos vene kosmonaudi Mihhail Kornijenkoga Rahvusvahelises Kosmosejaamas peaaegu terve aasta. Teadlased peavad nüüd välja selgitama, kuidas mõjutas kaaluta olek ja kosmiline kiirgus tema keha ja vaimu. Need uuringud peavad andma vastuse küsimustele, mis on seotud kavandatava Marsi-missiooniga umbes 20 aasta pärast. Marsi-teekonna pikkuseks on arvestatud koguni 2,5 aastat.

Teadlaste ees seisab tohutu hulk küsimusi: nagu ütles Scott Kellyt maandumispaigas oodanud missiooni juhtiv arst Stevan Gilmore NBC-le: kas pikaajaliselt kosmoses viibinud inimesed suudavad /maandumiskapsli/ luuki avada? Kas nad suudavad hüpata ja retke ette võtta? Esimesi Marsile suundujail ei ole ju abilisi ees ootamas. Just seepärast ongi NASA juhid ja teadlased nii elevil: Scott Kelly uuringud peavad andma tuleviku Marsi-missiooni jaoks hädavajalikke teadmisi.

Mõned pikaajaliselt kosmoses viibimise riskid, mida põhjustavad kaaluta olek ja radiatsioon, on teada. Kaaluta oleku tõttu hakkavad näiteks kärbuma lihased. Seetõttu peavad astronaudid tegelema kosmoses kaks tundi päevas tegelema füüsiliste harjutustega. Vaatamata sellele, samuti vitamiinide manustamisele kaotavad astronaudid iga kuuga umbes 1,5% luustiku massist.

Vähem on teada kaaluta oleku mõju kehavedelikele (veri, uriin). Kaaluta olek mõjutab südame tööd, muuhulgas muutub vedelike kogunemise tõttu ümaramaks nägu, ja see halvendab nägemist: pundunud koed suruvad nägemisnärvile. Rahvusvaheline kosmosejaam on Maale üsna lähedal (350-400 km), ja siin on radiatsiooni vähendav Maa magnetvälja mõju. Marsile reisides on kosmiline kiirgus märksa suurem probleem.

Siiski ütles Scott Kelly enne Maale tagasipöördumist video vahendusel, et on suurepärases vormis ning võib veeta kosmoses veel „100 päeva või 100 aastat“. Juba neljandat korda kosmoses käinud astronaut lisas, et eemalviibimine lähedastest inimestest tekitas siiski üksildustunnet.

Vene kosmonaudid on viibinud kosmoses korraga veelgi pikemalt, absoluutne rekord on kosmonaut Valeri Poljakovi käes, kes viibis 1990. aastatel orbitaaljaamas Mir 437 päeva.