Müstilise raadiopurske lähtepunkt kosmoses suudeti täpselt paika panna
Nad on eredad, selgitamatud, mittekorduvad, lairiba millisekundilised välgatused, mida seni tuvastatud vaid 17 korda, eranditult väljaspool Linnuteed. Mis neid purskeid iganes esile kutsub, seda me veel ei tea, kuid nüüd suutsid astronoomid vähemalt esmakordselt kindlaks teha ühe kindla punkti universumis, kust selline purse lähtus.
Raadioteleskoopide andmeid uurides on FRB-purskeid seni üsna vähe tõestada suudetud, enamasti on nad ülimalt lühiaegsed, kuid nad on niivõrd tugevad, et võivad ühekorraga toota rohkem energiat kui meie Päike 10 000 aasta jooksul. Nende esinemine on olnud pigem juhuslik, kaugel väljaspool meie galaktikat, nad kestavad vaid millisekundi ja nende järelvaatlus on olnud sama hästi kui võimatu.
Kuid eelmisel kolmapäeval teatasid läbimurdest Austraalias asuva CSIRO ja Hawaiil asuva jaapanlaste Subaru teleskoobi meeskonnad. Kui tavaliselt on selliseid purskeid tähele pandud alles kuid või isegi aastaid pärast nende asetleidmist ja arhiiviandmeid võrreldes nende tuvastamine ei jäta mingeid võimalusi fakte üle kontrollida, siis nüüd töötasid teadlased välja omamoodi eelhoiatussüsteemi.
Ja nii kui mullu 18. aprillil Austraalia 64-meetrine Parkesi raadioteleskoop tüvastas FRB välgatuse, teatati sellest koheselt kolleegidele. Juba kahe tunniga oli CSIRO kompaktantenni teleskoop Parkesist 400 kilomeetrit lõunas suunatud maailmaruumi samasse punkti ja suutis tuvastada raadiopursete järelmeid lausa kuus päeva enne nende vaibumist. Teade on enneolematu, esmakordselt suudeti tuvastada konkreetne punkt, kust FRB lähtunud ja jälgida selle järelkuma.
Nende andmeid võimaldas veel täiendada Hawaiil Mauna Keal asuv Subaru teleskoop, täpsustades veelgi purske pärinemiskohta, ja kinnitades, et see lähtus kaugest galaktikast kuue miljardi valgusaasta kaugusel. Niisiis leidis ka purse ise aset juba kuus miljardit aastat tagasi, ajal, mil meie planeeti isegi olemas ei olnud. Meie alles nägime seda nüüd.
Tegemist oli vana elliptilise galaktikaga, kus eriti täheteket pole oodata, ehk tähemoodustumise protsessiga need pursked selgelt ei seostu. CSIRO astrofüüsikajuht Simon Johnston igatahes pidi nentima, et selliseid järeldusi ei oodatud, nüüd paistab, et selliseid purskeid võiks esile kutsuda pigem kaks kokkupõrkavat neutrontähte.
Kuid samas klappisid andmed teoreetiliste mudelitega universumis aine ja tumeaine paiknemise kohta. Kiiret raadiopurset sai seekord kasutada ka abivahendina kosmoloogilisel mõõtmisel.
On oletatud küll, et iga päev oleks võimalik tervelt taevalaotuselt püüda isegi 10 000 kiiret raadiopurset, meie planeedil pole lihtsalt piisavalt palju raadioteleskoope, et neid tähele panna.
