Müstilised raadiolained kosmoses: kas keegi saadab meile sõnumeid?
Ajakiri New Scientist on 31. märtsil üles pannud uudise fenomenist nimega kiired raadiopursked (fast radio bursts, FRB), mida teleskoobid on süvakomsosest üles noppinud juba 2001. aastast alates.
Need pursked kestavad vaid mõne millisekundi, kuigi nendega eraldub sama palju energiat kui meie Päike eritab ühe kuuga. Seni on selliseid purskeid vastu võetud kümme, viimati mullu Austraalias Parkesi teleskoobiga. Keegi ei tea, mis neid esile kutsub, kuigi pursete lühike kestvus viitab, et allikas peab olema pisike, maksimaalselt sadade kilomeetrite läbimõõduga. Ükski tavaline täht nii pisike ei ole.
Kui nende matemaatiline muster peab paika, võib see üsna kergesti tõestada, et kuskil kaugel võib olla ebamaise päritoluga tehnoloogiat. Iga purse katab lõiku raadiosagedustest, justkui terve FM-laineala esitaks korraga sama meloodiat, kosmoses levivad aga kõrgema sagedusega lained kiiremini kui madala sagedusega ja jõuavad siia selgelt erinevatel aegadel.
Teadlased Michael Hippke ja John Learned, vastavalt Saksamaa andmeanalüüsi instituudist ja Hawaii ülikoolist, kinnitavad, et erinevad arvestused toovad selle sõnumi sisuks ühe numbri või selle kordajad - 187.5. Signaalid paistavad tulevat viiest eri kohast enamvähem võrdsel kaugusel miljardite valgusaastate kauguselt. Võimalik on siiski ka, et signaalid tulevad meie galaktika seest, raadiolainete viivitusega, mis on kordaja numbrist 187.5. Kui see muster on tõeline, siis on teadlastel igatahes raske selgitada, millega tegu on.
Ka kosmilised objektid võivad selliseid asju emiteerida, kuid näiteks pulsarite puhul pole raadiolainete levik nii korrapärane, ammugi mitte pole nendel sellist jõudu kui FRB-del.
On küll ka võimalik, et teleskoobid võtavad vastu sõnumeid mõnelt edukalt maskeeritud luuresatelliidilt.
Sama veenvalt on siiani laua peal ka võimalus, märksõnaga "maaväliste olendite majakas." Võimalik, et mõni kauge tsivilisatsioon saadab meile sõnumeid lihtsa matemaatika abil. SETI-teadlased nimetavadki seda Kardaševi tüüp II-tsivilisatsiooniks. Samas poleks FRB-pursked just lihtsamaid vahendeid sõnumi lähetamiseks - nõudes nii palju energiat, et need ei saagi kesta kauem mõnest millisekundist.
Esimesena hakkasid raadiolainete kammimisega tegelema, et kaugeid tsivilisatsioone leida, 1960. aastatel USA astronoomid Project Ozma raames, aga see lõppes nurjumisega. Nõukogude astrofüüsik Nikolai Kardašev (sündinud 1932) koostas aga 1963. aastal aruande maaväliste tsivilisatsioonide kohta, mida ta lahterdas kolme kategooriasse.
Kardaševi kolm tsivilisatsiooni
- Tüüp I - ühiskond on võimeline kasutama kogu oma planeedi energiavarusid.
- Tüüp II - ühiskond on võimeline kasutama kogu oma tähe energiavarusid
- Tüüp III - ühiskond on võimeline kasutama kogu oma galaktika energiavarusid
Maavälise intellekti otsimisega tegelev SETI-võrgustik kasutab tema klassifikatsiooni siiani, kuigi veenvat kontakti ühegi maavälise tsivilisatsiooniga pole saavutatud.