Hiina kosmosejaama projekteerijad ühendaks sellega ka Vene ja Euroopa mooduleid

Hiina püüab oma kavandatavasse mehitatud kosmosejaama hõlmata rahvusvahelist osalust, lubades kolmest moodulist koosnevale tüvisüsteemile võõrmooduleid liita, võõrmeeskondadega transpordirakettidel lühikesteks külaskäikudeks jaamaga põkkuda ja võõrriikide uurijatel jaama pardal läbiviimiseks teaduskatseid kavandada, teatas Hiina mehitatud kosmoseprogrammi peakonstruktor 12. oktoobril.

Küll aga keeldus ta kinnitamast rahvusvahelise orbitaaldokkimistehnoloogia kasutuselevõttu, mis võiks soodustada rahvusvahelist osalust Hiina kosmosejaamas.

Juba 2011. aastast tiirleb orbiidil pisike kosmosejaam Tiangong-1, kuid see on alaliselt mehitamata ja oleks pidanud juba kaks aastat tagasi atmosfääri naasma. Tiangong-2 start lükati mullu kaks aastat edasi.

Ühest tüvimoodulist ja kahest teaduskatse-moodulist koosnevat tulevast Hiina orbitaaljaama (Tiangong-3, stardiks praeguse variandi järgi seitsmeaastase hilinemisega 2022. aastal) on võimalik laiendada kokku kuuemooduliliseks, kui rahvusvahelised partnerid on valmis panustama oma komponentide valmistamisse, osutas Hiina mehitatud kosmoselennunduse agentuuri kosmoseprogrammi peakonstruktor Zhou Jianping.

Jeruusalemmas toimunud 66. rahvusvahelisel kosmoselennunduskongressil IAC esinedes rääkis Zhou, et tulevasel kosmosejaamal saab olema kolmeliikmeline põhimeeskond, kuid jaam mahutab kuni kuut inimest ja et kolmeliikmelised meeskonnad hakkavad jaamani kuni kuue pikkustele missioonidele lendama Hiina rakettidega Changzheng (ehk Pikk Marss) 2F, mis stardivad Jiuquani kosmodroomilt.

Hiina on juba sõlminud esialgsed kosmosekoostöölepingud Venemaa ja Euroopa kosmoseagentuuridega ning ehkki Euroopa kosmoseagentuur on alustanud astronautidele hiina keele õpetamist, pole seni paika pandud kindlat plaani mehitatud lendude läkitamiseks Hiina jaama.

Hiina kosmosejaama tüvimooduli start on kavandatud 2018. aastasse, teatas Zhou. Mehitatud kosmosekapslid külastavad moodulit enne kahe teaduskatse-mooduli lisamist ja jaama esialgse planeeringu valmimist. Kui püstitatud graafikust suudetakse kinni pidada — ja Zhou ei maininud sellele olevat ühtegi finantsilist ega tehnilist takistust —, peaks jaam täisvõimsusel tööle hakkama millalgi 2022. aasta paiku. 340–450 kilomeetri kõrgusel orbiidil kaldenurgaga ekvaatori suhtes 42–43 kraadi tiirleva jaama ekspluatatsiooniaeg peaks küündima vähemalt kümne aastani.

Üks Hiina kosmosejaama huvitavaid omadusi on, et seda hakkavad teenindama koguni kaks Hiina neljast kosmodroomist. Transpordimoodulid hakkavad startima Hiina rakettide 5B pardal Hainani kosmodroomilt Hiina lõunaosas 19. põhjalaiuskraadil. Hermetiseeritud ja hermetiseerimata last saadetakse üles rakettide Changzheng 7 pardal samuti Hainanist. Hiina meeskonnatranspordikapsel Shenzhou stardib aga Jiuquani kosmodroomilt Gobi kõrbest Mongoolia siseosas 41. põhjalaiuskraadil.

ISS kestaks 2028. aastani

Ameerika Ühendriikide, Venemaa, Euroopa, Jaapani ja Kanada koostöös hallatav rahvusvaheline kosmosejaam ISS töötab madalal umbes 400 kilomeetri kõrgusel Maa orbiidil kaldenurgaga ekvaatori suhtes 51,6 kraadi, mis kujutab endast vastutulekut Venemaale, kelle Kasahstanis tegutsev Baikonuri kosmodroom paikneb 46. põhjalaiuskraadil.

Venemaa kosmoseagentuur Roskosmos on teatanud soovist jätkata praeguse kosmosejaama kasutamist vähemalt aastani 2024. Sama on kinnitanud NASA ja mõlemad agentuurid on väljendanud veendumust, et praeguse arusaamise juures riistvara mandumisest ning jaama tüvistruktuuri remondi- ja hooldusvajadustest peaks kosmoserajatis töökõlbulikuna vastu pidama veel vähemalt aastani 2028.