Kaua on spekuleeritud, et meelemürkide tarvitamisel on väärikas ajalugu, kuid seni on tõendid pigem kaudsed, olgu nendeks siis veidrad koopajoonistused või väljakaevamistelt leitud kanepiseemned.

Hiljuti aga avastasid Londoni ülikooli ja Põhja-Carolina ülikooli arheoloogid Kariibi meres asuvalt Carriacou saarelt hulga anumaid, mida kasutati erinevate narkootiliste taimesegude valmistamiseks, ning torusid, millega suitsu või pulbrit ninna tõmmati, vahendab ajaleht Times ajakirjas Journal of Archaeological Science avaldatud artiklit.

Esemed on teadlaste hinnangul valmistatud ajavahemikus 400-100 e.Kr ning jõudnud Kariibidele Lõuna-Ameerika mandrilt. Märksa ähmasem on, milliseid drooge nendes anumates kokku segati. Näiteks kanepit sel ajal Kariibi saartel ei kasvanud, kuid on tõenäone, et võidi tarvitada cohoba-nimelist hallutsinogeeni, mida valmistati mimoosi sugukonda kuuluvate taimede ubadest.

Varasematelt arheoloogilistelt kaevamistelt Mehhikos ja USA-s Texase osariigis on avastatud kaudseid tõendeid, et juba kuni 5000 aastat tagasi kirgastati oma meeli uimakaktusest ( Lophophora williamsii ) ja meskaliini-keepuu (Sophora secundiflora) ubadest valmistatud droogide ning moonist tehtud opiaatidega.

Tarvitamist leidsid ka erinevad hallitusseened, kaasa arvatud võimas hallutsinogeen tungaltera, mida leidub mädanenud põllusaadustes. Samuti olid levinud kärbseseen ja psilotsibiin.

Londoni majanduskooli endine lektor ja maailma narkokaubanduse ajalugu käsitleva raamatu „The Pursuit of Oblivion” autor Richard Davenport-Hines usub, et inimesed on tarvitanud meelemürke tuhandeid aastaid.

„Paljudes varastes agraarühiskondades olid narkootikumid laialt levinud, sest ainult nende abiga suutsid inimesed teha pikki tunde põllutööd, ja seda tihti väga rasketes tingimustes, kõrvetava päikse käes,” väidab ta.

Samuti usuvad ajaloolased, et religioonil ja uskumustel oli oma osa — uimastite manustamisega sooviti jõuda spirituaalsesse transilaadsesse seisundisse.