Airbus Beluga: heidame pilgu maailma pentsikuimale lennukile
Rahvaliku nimetuse “Beluga” (valgevaal) on lennuk pälvinud tugeva sarnasuse tõttu arktilistes vetes elutseva valget karva vaalalisega. Hiidlennuk ametliku nimetusega Airbus A300-600ST (“ST” tähistab kategooriat “Super Transporter” ehk “ülivõimas transpordilennuk”) pole ainulaadne mitte ainult välimuse poolest, vaid ka tänu olulisele rollile, mida see Euroopa lennunduses etendab, vahendab CNN.
Üle-euroopalise kontsernina alustanud Airbusi tootmiskeskuseid leidub mitmel pool Euroopa mandril. Iga tehas on spetsialiseerunud lennukite eri osade valmistamisele. Viis Belugat, mida kõiki haldab Airbus ise, ühendavad neid tehaseid ja toimetavad lennukite sektsioone lõplikule komplekteerimisele kas Toulouse’is või Hamburgis.
Kuni 1990. aastate keskpaigani kasutas Airbus suurteks transporditöödeks teist naljaka välimusega lennukit hüüdnimega Super Guppy, mis kujutas endast 1940. aastal toodetud Boeingu mudelist 377 Stratocruiser transpordi-sõjalennukiks ümber ehitatud versiooni Boeing C-97 edasiarendust. Selleks ajaks, kui Airbus Super Guppy’t kasutama hakkas, oli see juba ajast maha jäänud. Veelgi hullemaks tegi olukorra asjaolu, et niimoodi usaldas Airbus suurema osa logistika-ahelast oma peamise konkurendi Boeingu toodetud paarile iganenud lennumasinale. Tormilise laienemisega sammu pidamiseks otsustas Airbus leida parema lahenduse.
Belugal on kolmeliikmeline meeskond: kaks pilooti ja lastiülem. Tegelikult kujutavad kõik viis olemasolevat Belugat endast Airbusi reaktiivmudeleid A300-600, mis on mastaapse lasti transportimise tarbeks ümber ehitatud.
Lennukite ülaosad on eemaldatud ning nende raamistikule liidetud laiemad, mullisarnased korpusesektsioonid, mis moodustavadki iseloomuliku “küüru”. Belugade kokpitid on madalamale lastud, mis teeb võimalikuks lastiruumi lastimise ja lossimise lennuki eesmise otsa kaudu. Tulemuseks on uskumatult avarad lastiruumid.
Ehkki Beluga maksimaalne koormakaal — 47 tonni — on väiksem kui paaril veelgi võimsamal nüüdis-transpordilennukil, teeb selle mahukas lastiruum võimalikuks väga suurte gabariitidega, aga samas mitte eriti raske kauba — nagu lennukidetailide — lennutranspordi. Näiteks mahuvad Beluga pardale liinilennuki A340 tiivad või isegi Airbusi uusima laiakerelise mudeli A350 korpusesektsioon. Paraku pole Belugad piisavalt suured teisaldamaks ülisuure reaktiivlennuki (ingl super jumbo jet) A380 detaile. Neid tuleb transportida kaubalaevade ja -pargastega meritsi ning veokitega maitsi.
Järgmine peatükk: Beluga XL
Belugad, millel täitub peagi kahekümnes väsimatu teenistuse aasta, on hakanud lähenema oma ekspluatatsiooniea ja mahupiirangute limiitidele. Alates Beluga esmalennust 1994. aastal on Airbusi tootmismahud peaaegu viiekordistunud. Ettevõte on muutunud globaalsemaks, mitmekesistanud oma tarnijabaasi ning avanud komplekteerimisvabrikuid nii Hiinas kui ka Alabamas — mis jäävad kaugele väljapoole lasti kaalu ülempiirini täidetud Beluga suhteliselt nappi, 2700-kilomeetrist maksimaalset lennukaugust.
Beluga arendusjärgus asendaja esialgse nimetusega Beluga XL ehitatakse tõenäoliselt mudeli A330 raamistikule. Selle maksimaalne lennukaugus peaks olema pikem ja lennuk ise võimaldama transportida palju massiivsemat lasti, kuid suutma samas maanduda suhteliselt lühikestel maandumisradadel nagu näiteks Broughtoni linnas Walesis, kus Airbus oma liinilennukite tarbeks tiibu toodab.
Päris kindel on, et Beluga XL hakkab välimuselt meenutama praegust versiooni.
