privaatsuse haldur

  • Miks?
  • Privaatsussätted
  • Õigustatud huvi
Parema kasutajakogemuse pakkumiseks kasutame nii enda kui ka kolmandate osapoolte küpsiseid.
Selleks:
  • salvestame seadmetes olevat teavet,
  • pääseme juurde Teie seadme teabele ehk küpsistele,
  • töötleme Teie isikuandmeid.
Töödeldavateks isikuandmeteks on:
  • identifikaatorid,
  • geolokatsiooniandmed,
  • seadme saadetud standardteave,
  • teave seadme omaduste kohta.
Küpsiste kasutamine aitab parandada reklaamide esitlemist, analüüsida liiklust ja pakkuda Teie jaoks kohandatud sisu.
Privaatsussätete all saate lähemalt tutvuda, millist liiki küpsiseid me töötleme, ja seadistada nende lubatavust. Oma valikuid saate igal ajal muuta lehe jaluses „Privaatsussätete“ alt. Teie eelistused kehtivad ainult Delfi Meedia veebilehtedel.
Delfi Meedia töötleb kõiki isikuandmeid lähtudes andmekaitsetingimustest, mis on kättesaadavad siin.
Kolmandate osapoolte küpsiste (Delfi Meedia partnerite (140)) seadistusi saate muuta
Küpsistega mitte nõustumise korral ei pruugi veebilehekülg toimida selliselt nagu meie poolt on see loodud
Keskkond
01.11.2013, 09:00

Meie kehas leidub universumi noorusaegadest pärit raua-aatomeid

 
Piret Pappel
Suzaku satelliit kaardistas röntgenkiirgust Perseuse galaktikaparve eri suundades. Sinine tähistab nõrgemat kiirgust ja punktiirjoon galaktikaparve piire. Foto: NASA/ISAS/DSS/A. Simionescu et al.
Suzaku satelliit kaardistas röntgenkiirgust Perseuse galaktikaparve eri suundades. Sinine tähistab nõrgemat kiirgust ja punktiirjoon galaktikaparve piire. Foto: NASA/ISAS/DSS/A. Simionescu et al.
Raud ja paljud teised eluks vajalikud elemendid pärinevad umbes 10 miljardi aasta tagustest supernoovaplahvatustest. Sellisele järeldusele jõudsid Jaapani ja USA satelliidi vaatlusandmeid analüüsinud teadlased.

Vahendab Novaator

2005. aastal kosmosse lennutatud satelliit Suzaku teeb vaatlusi põhiliselt röntgenlainepikkuses. Selle uurimismeeskond vaatles rauale iseloomulikke spektrijooni Perseuse galaktikaparves, mis asub Maast ligikaudu 250 miljoni valgusaasta kaugusel.

Teadlasi huvitas, kui palju leidub rauda erinevates galaktikates. On teada, et täheplahvatused paiskavad tähtede sisemusest maailmaruumi raskeid keemilisi elemente. Nende levikumustri ning galaktikate vanuse põhjal on võimalik teada saada, millal hakkasid keemilised elemendid universumis levima.

Loe edasi Novaatorist

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Samal teemal
Kommenteeri Loe kommentaare
Soovitame Sulle
Sisuturundus
Delfi
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid