Lihavõttesaarelt avastati elueliksiir
Teadlased usuvad, et Vaikse ookeani saarelt leitud fungitsiidil rapamütsiinil, mida toodavad sealsed mullabakterid, on elu pikendavaid omadusi. USA teadlased söötsid ainet hiirtele, mis pikendas mõnede näriliste eluiga lausa poole võrra.
Inimeste peal ainet sel eesmärgil siiski kasutada ei saa, sest rapamütsiin pärsib immuunsüsteemi, takistades võõraste kudede vohamise piiramist organismis ja tõstes seega haigestumise tõenäosust. Küll aga võib teadlaste kinnitusel aine edasine uurimine viia vananemisvastaste medikamentide väljatöötamiseni.
Uurijad ei manustanud ravimit hiirtele enne, kui nood olid umbes 600 päeva vanad, mis võrdub umbes 60 inim-eluaastaga. Hoolimata viivitusest paistis rapamütsiin töötavat, kinnitab teadustöö juhtiv autor, Maine'i osariigis asuva Jacksoni-nimelise laboratooriumi teadur David Harrison.
Uuringus mitte osalenud Washingtoni ülikooli gerontoloogi George Martini sõnul on avastus üllatav ja muljetavaldav.
Emased hiired, kellele anti rapamütsiini, elasid 14% kauem kui nood, kes ainet ei saanud. Isaste eluiga pikenes 9%. Uuringu kaasautor, Texase tervishoiuteaduste keskuse ülikooli farmakoloogiaprofessor Randy Strong ütles, et inimeluea kaastekstis tähendab see kuut lisa-aastat meestele ja kaheksat naistele. Mõnede hiirte eluiga pikenes aga lausa poole võrra.
Eelnevalt on rapamütsiiniga õnnestunud pikendada pärmibakterite, tõukude ja äädikakärbeste elu.
"See on väga paljulubav," nendib USA riikliku vananemisinstituudi teadur ja töö üks kaasautoreid Nancy Nadon. Tema sõnul on oluline leida muid ühendeid, mis keskenduvad samadele ensüümiregulatsiooni mehhanismidele, nn rakulistele radadele (ingl cellular pathways), kuid millel puuduvad rapamütsiini kahjulikud omadused.
Varasemad uuringud on demonstreerinud punases veinis sisalduva resveratrooli elu pikendavaid mõjusid ülekaalulistele hiirtele. Erinevalt resveratroolist toimis rapamütsiin kummastki soost normaalkasvu hiirtel, ütleb Harrison.
