PPA liiklusjärelevalvetalituse juht Taavi Kirss kinnitas, et kõrvalised tegevused autoroolis on jätkuvalt tõsine probleem, mis nõuab igal aastal liikluses mitmeid inimelusid. „Kui juhi tähelepanu on hõivatud mõne teise tegevusega, siis suureneb koheselt tõenäosus sattuda õnnetusse või olla ise selle põhjustajaks,“ ütles ta.

„Suur probleem on roolimobiilikutega, kelle hulk liikluses on jätkuvalt kõrge. Lugedes sõidu ajal uudiseid või kirjutades sõnumit, on inimese pilk järjest teelt eemal keskmiselt viis sekundit, kuid liikluses võib juba murdosa sekundi jooksul olukord ohtlikuks muutuda. Nii ei jõua ohu tekkides juht enam piisavalt kiiresti reageerida ning plekimõlkimine on selles loos positiivne stsenaarium,“ lisas Kirss.

„Seega on sõidukijuhi nutijoove vähemalt sama ohtlik kui alkoholijoove. Pärast õnnetust on juba hilja mõelda, et oleks võinud ehk mitte tegeleda nende asjadega,“ rääkis ta.

Kirsi sõnul tegeleb politsei mobiiltelefoni roolis kasutamise tuvastamisega liikluses pidevalt. Lisaks patrullimisele tegeleb politsei ka aktiivselt ennetustegevusega, rääkides reklaamides, sotsiaalmeedias ning vahetus kontaktis liiklejatega kõrvaliste tegevuste ohtlikkusest ja võimalikest tagajärgedest.

Kõik kõrvalised tegevused, mis viivad juhi tähelepanu eemale ohutult sõidukijuhtimiselt, on keelatud. „Kui inimesed ei hakka endale aru andma kõrvaliste tegevuste ohtlikkusest, jäävadki juhtuma rasked liiklusõnnetused, mis tegelikult oleksid kergesti ära hoitavad,“ sõnas Kirss.

Üheks näiteks tõi Kirss juhtumi, kui 2020. aasta suvel põhjustas mees Tallinnas rendiautoga sõitnud avarii. Sõiduki juht sõitis suurel kiirusel teelt välja, üle äärekivi ja vastu tänavavalgustusposti. Avariipaika jõudnud politseipatrull tuvastas hiljem, et õnnetuse põhjustas asjaolu, et mees otsis sõidu ajal põrandale kukkunud telefoni. Mees sai selle eest ka politseilt väärteo korras karistada.

„Ette tuleb ka väiksemaid liiklusõnnetusi, kus näiteks juht jääb vaatama teist avariid ning seetõttu sõidab otsa teisele sõidukile,“ lisas Taavi Kirss.