Venemaa verise agressiooni sponsorid Eestis. Nende boikottimist nõudjate hääled kõlavad üha valjemini
(380)Leedu majandusminister: business as usual ei ole enam võimalik, rahvas peab oma suhtumist näitama rahakoti abil.
Kalev Stoicescu: boikott on järgitav nii riigi ja kohalike omavalitsuste kui ka erasektori ja tarbijate tasandil.
Kaitseväe aladelt juba kaovad Bonduelle’i, Pepsi, Marsi, Nestlé, Unileveri, Phillip Morrise tooted.
Enam kui kaks aastat pärast Venemaa täiemahulise sõjalise agressiooni algust Ukrainas leidub ohtralt lääne ettevõtteid, mis ei kavatsegi oma tooteid Vene turult kõrvaldada ja isegi laiendavad seal tootmist.
Hääled, mis nõuavad Eesti turul nende toodete boikoteerimist, muutuvad aina valjemaks ning esimesed pretsedenditud sammud on astutud.
Need firmad ja kaubamärgid on näiteks Leedulaste Viči ja hiinlaste Xiaomi, venelastele kuuluv, Eestis registreeritud ettevõte eKassir, samuti Bacardi, Bonduelle, Mars, Nestlé, PepsiCo, Philip Morris ja Yves Rocher.
Kokku on meie poelettidel selliseid tooteid tohutu valik. Ukraina riiklik korruptsiooniennetuse agentuur (NAPC) nimetab kõiki neid ettevõtteid rahvusvahelisteks sõjasponsoriteks. Firmadeks, mille kaasabil on Venemaal endiselt rahaline ja tehniline võime ukrainlasi tappa.
Rahvusvaheliste sõjasponsorite kaasabil on Venemaal endiselt rahaline ja tehniline võime ukrainlasi tappa.
Ent esineb üks suur vastuolude nelinurk, kus põrkuvad Ukraina üleskutsed, lääne poliitiline saamatus ja ettevõtluse moraal ning tarbijate käitumine.
Ühelt poolt on praeguseks endiselt tegemist ettevõtetega, mille toodete Venemaale vedamise eest pole Euroopa Liit ega USA mingeid sanktsioone kehtestanud. Lääne poliitiline võim ei paista nägevat mingit probleemi šokolaadi, suhkrujookide, pesupulbri, konservherneste, alkoholi ja tubaka tarnimises agressorriigi tarbijatele.
Sinna veetakse nii Viči kalapulki, Pepsi ja Fanta jooke kui ka Marsi šokolaade. Eestiski tegutseb näiteks ettevõte Avektra, mis ostab sisse Norra lõhet, teeb sellest valmistooted ja suunab müüki Valgevenesse – Eestist on saanud Norra kala Venemaale jõudmise peamisi kanaleid.
Leedu ministri üleskutse: eestlased, näidake oma suhtumist rahakoti abil
Ei mingeid sellekohaseid sanktsioone ega juriidilisi probleeme – toiduained liikugu üle agressorriigi piiri, palju kulub. Veelgi enam, mitte mingit õiguslikku probleemi ei näe Euroopa ka selles, et need ettevõtted oma kaupa otseselt Venemaa territooriumil toodavad.
Võtame või kalasaaduste tootja Vičiūnai. Me kõik teame selle kaubanduses laialt levinud kaubamärke Viči ja Esva, nagu teame sedagi, et Vičiūnų grupė omanduses on AS Paljassaare Kalatööstus.
Palju vähem räägitakse sellest, et ettevõttel on väga suurt tootmine ka Venemaal – Kaliningradi oblastis tegutseb tütarfirma Vičiūnai-Rus all Sovetski-nimeline tohutu tootmisüksus.
Ettevõte on tõesti jäärapäiselt kinnitanud, et üritab oma Venemaa-äri müüa.
Ettevõtte kaasomanik, Kaunase linnapea Visvaldas Matijošaitis on juba üle kahe aasta lubanud Venemaal tootmise lõpetada. Esimese hooga lubas ta sealse äri maha müüa kolme-nelja kuu jooksul pärast agressiooni algust.
See, mis tegelikult toimunud on, tekitab häbi igal leedulasel, kellega oleme viimasel ajal selle teema jutuks võtnud.
Ettevõte on tõesti jäärapäiselt kinnitanud, et üritab oma Venemaa-äri müüa. Kunagi pandi paar sellekohast lauset kokku ja nii seda plaati keerutatakse. Sama kinnitati meilegi, kui seda artiklit ette valmistasime.
„Venemaal tegutsevad Vičiūnai grupi ettevõtted on intensiivses müügiprotsessis. See otsus ja selle suund pole kunagi muutunud ja jääb samaks, kui on praegu. Paljudel põhjustel ei saa me müügiprotsessi üksikasjalikult kirjeldada, kuid võime kinnitada, et see on praegu pooleli. Kordame veel, et ettevõtte strateegia ja eesmärk on lõpetada äritegevus Venemaal, see jääb muutumatuks,“ ütles ettevõtte esindaja Vilma Veverskė.
Mis on tegelikult toimunud? Oma tütarettevõtte Orka Foods taha peitudes käivitati Venemaal mullu lausa uus tooteliin, kusjuures uhke nimega Уральские пельмени. Päris piinlikuks läks lugu mullu aprillis, kui Vičiūnai-Rusi juhid esindasid agressorriiki selle toiduainetööstuse uhkusena kohtumisel Kuuba toiduainetööstuse juhtidega.
Vičiūnai-Rus suurendab endiselt oma töötajate arvu, mis on nüüdseks kasvanud 1500-ni. Ettevõtte puhaskasum kasvas 2022. aastal 156% 1,9 miljardi rublani (u 19 miljonit eurot). Kalatoodete transporti pakutakse ettevõtte BaltKo LLC nime all ja selle 2022. aasta puhaskasum oli 239,1 miljonit rubla (u 2,4 miljonit eurot).
Vičiūnai-Rusi juhid esindasid agressorriiki selle toiduainetööstuse uhkusena kohtumisel Kuuba toiduainetööstuse juhtidega.
Leedu ettevõtte sedavõrd jultunud käitumise tõttu on võtnud väga selge seisukoha Leedu majandus- ja innovatsiooniminister Aušrine Armonaitė, kes otsesõnu kutsub tarbijaid üles Vičiūnai-suguste sõjasponsorite kaupu lihtsalt mitte ostma.
„Ärgem unustagem, et kodanikud saavad oma väärtusi väljendada rahakoti abil. Teadlikult sellised tooted ostmata jättes saadame ettevõtetele sõnumi: business as usual pole enam võimalik ja Ukraina võitleb meie kõigi vabaduse eest,“ ütles Aušrinė Armonaitė Fortele, kui olime talt palunud Eesti tarbijatele soovitusi, kuidas käituda ettevõtetega, kes pole oma kaupu Venemaalt välja toonud.
Minister on avaldanud ka hämmingut selle üle, et Vičiūnai omanik on valitud taas Kaunase linnapeaks.
Pretsedenditu samm: kaitseministeerium kehtestas boikoti
Lõpptarbijana astus 7. märtsil enneolematu sammu Eesti kaitseministeerium, kes tegi täpselt seda, millele oli omal algatusel üles kutsunud Leedu poliitik: kaitseminister Hanno Pevkur andis suunise lõpetada valitsemisalas Venemaal saada oleva toodangu müük.
Jutt käib seejuures nii kaitseväe territooriumil kui ka mujal kaitseministeeriumi valitsemisalal tegutsevatest müügikohtadest.
„Paljud lääne ettevõtjad on lõpetanud Venemaal tegutsemise, ent jätkuvalt on neid, kes Venemaa majandust ja seeläbi ka sõjamasinat toetavad. Mõistan, et suunis lõpetada PepsiCo, Marsi, Nestlé ja teiste suurkorporatsioonide toodete pakkumine kaitseministeeriumi valitsemisalas võib tekitada mõningast ebamugavust, ent paljudele toodetele on võimalik leida alternatiive kasvõi Eesti tootjatelt ja suurem eesmärk kaalub üles kerge ebamugavuse. Loodan kõigi mõistvale suhtumisele – aitame Ukraina võidule,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur.
Otsuse ajendiks sai just Ukraina riikliku korruptsiooniennetuse agentuuri nimekiri, seega kaovad 60 päeva jooksul kaitseväest müügilt ka kõik ülalkirjeldatud Viči ja Esva tooted.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ütles Fortele kaitseministeeriumi sammu kohta, et ministeeriumi seisukoht ja eeskuju on moraalselt igati õigustatud ning hea tahte korral laiemalt järgitav nii riigi ja kohalike omavalitsuste kui erasektori ja tarbijate tasandil.
„Mistahes majandustegevus, sealhulgas sanktsioneerimata kaubavahetus Venemaaga toetab kaudselt või halvimal juhul otseselt agressorriigi tegevust ja võimet sõda jätkata. Ka Putini režiimi püüdlus säilitada kasvõi näiliselt normaalsust, näiteks kaupade külluse tagamise kaudu, mängib olulist rolli sõja kulgemises. Rääkimata tarnetest, mis võimaldavad Venemaa kaitsetööstusel täistuuridel toimida,“ lausus Stoicescu.
Eesti kaubanduskettidele ei maksa loota, nemad sõjasponsoreid ei pitsita
Ukraina üleskutsete ja tarbijate käitumise kõrval on sõjasponsorite tõrjumise ristküliku kolmandaks nurgaks toodete vahendajad ehk kaubandus. Eesti suuremate jaekettidega suheldes selgub, et nemad jälgivad üksnes ametlikke sanktsioone ning omapäi ei mõtle ega mingeid samme astu.
„Meie ettevõtte ülesandeks on tagada meie riiulitel olevate kaupade vastavus Eesti vabariigi ja Euroopa Liidu seadustele ja määrustele. Jälgime sanktsioonide nimekirja tähelepanelikult ja tegutseme viivitamatult. Me ei müü selle poliitika kohaselt alates 2022. aasta veebruarist kaupu, mis on toodetud sanktsioonide all olevate ettevõtete poolt või toodetud Venemaal ja Valgevenes,“ kommenteeris Rimi Eesti tegevjuht Kristel Mets. Rimi on tõesti pärast sõja algust oma valikust eemaldanud üle 400 toote, mida toodavad Venemaa ja Valgevene ettevõtted. Aga kas kaitseministeeriumi samm võiks olla nakkav ja kas tehtaks ka rohkemat peale ametlike sanktsioonide järgimise? Jaekettide selge vastus on „ei“.
„Tervitame igati kaitseministeeriumi otsust ning julgustame ja nõuame ka oma tarnijatelt ja koostööpartneritelt läbipaistvat tegutsemist, seadusenõuete täitmist ja ausaid äritavasid,“ ütles Mets.
Sama sisuga vastused saime Selverist ja Prismast.
„Selver ei müü Venemaal toodetud kaupu. Eesti tarbija on küll teadlik suurematest siiani idanaabri turgudel tegutsevatest brändidest, kuid see ei ole oluliselt mõjutanud nende tarbimist. Loodetavasti näeme peagi ka rahvusvaheliste suurettevõtete lahkumist Vene turult. Seni on antud teemas maaletoojate mõjutamine ilmselt efektiivseim moodus,“ lükkas Selveri pressiesindaja vastutuse tarbijate ja sissetoojate õlule.
Prisma Peremarketi sortimendi- ja hankedirektor Kaimo Niitaru tõdes, et see poevõrk lähtub siin poliitikast – Prisma Peremarket ega SOK grupp ei müü Venemaal ega Valgevenes toodetud kaupa. „Laialdasem tootevaliku kitsendamine ei ole praegu kaalumisel,“ kinnitas ta.
Xiaomi ei kommenteeri, müük Eestis jätkub
Sugugi parem ei ole seis näiteks Hiina mobiilitootja Xiaomiga, mis on samuti sõjasponsorite nimekirjas. Sellel kontsernil on Venemaal laialdane poodide ja edasimüüjate võrgustik. 2022. aasta juulis kuulus Xiaomile ja selle alamkaubamärgile POCO Venemaal 42% nutitelefonide turust, seega oli Xiaomi seal suurim nutitelefonide müüja.
Ukraina andmetel värbab Xiaomi ka praegu aktiivselt oma Venemaa kontoritesse inimesi ja on teatanud oma nutitelefonide uue lipulaeva müügi ametlikust algusest Venemaal. See näitab, et ettevõte kavatseb täieõiguslikult ikka Venemaal kohal olla.
Xiaomi värbab ka praegu aktiivselt oma Venemaa kontoritesse inimesi ja teatas oma nutitelefonide uue lipulaeva müügi ametlikust algusest Venemaal.
„Meil pole praegu uut teavet jagada,“ on kõik, mida teatas kommentaariks Xiaomi Baltimaade üksuse müügijuht Tomas Valantinas.
Ning ka Xiaomi puhul on tegemist sõjasponsoriga, kelle tooteid müüvad täie südamerahuga edasi Eesti mobiilioperaatorid.
„Tele2 peab oma äritegevuses äärmiselt oluliseks vastavust õigusnormidega ja järgib kehtestatud sanktsioone,“ annab „paljutähendusliku“ kommentaari Tele2 õigus- ja äriturvalisuse juht Taivo Kendla.
„Elisa mõistab igati hukka Venemaa jätkuva agressiooni Ukrainas ning planeerib oma äritegevust arvestades agressiooni tõrjumiseks Euroopa Liidus kehtestatud sanktsioonipakette ning neist tulenevaid kaubanduspiiranguid ja impordikeelde ning seda ka kaubavaliku osas,“ oli sama meelt Elisa peajurist Allan Aedmaa.
„Lähtume oma tegevuses EL-is kehtivatest nõuetest ja tänase seisuga ei ole EL-is Xiaomi telefonide müügi osas keelde kehtestatud. Seega on ka Eestis Xiaomi telefonid vähemalt hetkeseisuga tõesti müügil,“ ütles Telia kommunikatsioonijuht Raigo Neudorf.
Algatused, mis informeerivad inimesi, kas nende tarbimisotsused võivad vahetult või kaudselt toetada Vene majandust, on väga tervitatavad ja aitavad teadlikumalt tarbida. Kui kaup on toodetud Venemaal, siis on lihtne – etikett üldjuhul kajastab seda teavet. Vähem selge on teave selle kohta, millised ettevõtted jätkavad oma tegevust Venemaal. Selle kohta teadlikkuse suurendamine annab tarbijatele lisakindlust eetiliste ostude tegemiseks.
