Kallase loosungid kahvatuvad - tollistatistika kohaselt on Venemaa kasvanud Eesti suurimaks ekspordipartneriks väljaspool Euroopa Liitu

Eesti kaupade eksport Euroopa Liidu välistesse riikidesse on teinud Ukraina sõja puhkemise järgsel ajal läbi märkimisväärse muudatuse ning vastupidiselt peaminister Kaja Kallase eelmise nädala loosungitele on tollistatistika kohaselt peamiseks sihtriigiks Euroopa Liidu väliste riikide seas kerkinud justnimelt agressorriik Venemaa.

„Olen jätkuvalt sellel seisukohal, et igasugune äritegevus Venemaaga peab olema lõppenud niikauaks, kuni kestab Venemaa agressioon Ukrainas. Kohalikud ettevõtted peavad leidma üles selle moraalse kompassi ja keelduma tegevustest, mis kuidagi aitavad Venemaa sõjamasinaid,“ – nii kõlasid peaminister Kaja Kallase sõnad valitsuse eelmise nädala pressikonverentsil.

Eesti reaalne tollistatistika näitab paraku, et Eesti kaubavahetuse võrdlusnäitajad Euroopa Liidu väliste riikide seas liiguvad peaministri soovitule otse vastupidides suunas, kui vaatame kaupade väärtust.

Milline oli tollistatistika seis veebruaris 2022, mil algas agressioon Ukrainas? Seda, et Eesti ekspordi ühe kuu kogusumma väljapoole ELi oli toona 375,2 miljonit eurot ning sihtturgude seas oli esikohal USA 21,1-protsendise osakaaluga. Juba toona oli teisel kohal Venemaa 15,1 protsendiga. Kolmanda koha oli sisse võtnud Norra 12,9 protsendiga.

Kui vaadata kogu 2022. aastat, siis esikohal oli taaskord USA 20,4 protsendiga, teisel kohal oli Venemaa 13,4 protsendiga ning kolmandal kohal Norra 12,5 protsendiga:

Kuidas muutus seis aastaga – ehk milline oli (rangelt tollistatistika kohaselt) ekspordi sihtturgude jaotus veebruaris 2023? Siis oli veel jätkuvalt USA esikohal 16,63 protsendiga, järgnes Norra 14,78 protsendiga ning kolmandaks oli kukkunud Venemaa 14,02 protsendiga.

Sealt edasi algas aga Venemaa suur tõus.

Märts 2023: Venemaa oli tõusnud esimest korda Eesti kaupade ekspordi ELi väliste sihturgude seas esikohale 15,74 protsendiga (Norra 14,9%), USA, 13,08%).

Mai: Venemaa taas esikohal 14,9 protsendiga (Norra 13,72%, USA 9,82%).

Juuni: Venemaa ikka esikohal 13,72 protsendiga (Norra 12,14%, UK 12,27%)

Juuli ehk seni värskeimad andmed: Venemaa jätkuvalt esikohal 12,61 protsendiga (USA 10,77%, Norra 9,79%):

Tõsi on see, et kui vaadata ekspordisummasid, siis need on Venemaa puhul tõesti vähenenud, ent teiste riikide puhul on olnud kahanemine veelgi suurem.

Näiteks juulis 2023 eksportisid Eesti ettevõtted Venemaale kaupu 39,4 miljoni euro ulatuses, juulis 2022 aga 67,8 miljoni euro ulatuses. USAsse eksportisid 2022. aasta juulis meie ettevõtted kaupu 90,6 miljoni euro ulatuses, juulis 2023 aga üksnes 33,6 miljoni eest. Seega kukkusid mõlemad riigid, ent eksport USA-sse märksa enam.

Sama oli juhtunud kuu varem. Eestist Venemaale eksporditavate kaupade väärtus oli tänavu juunis 61,4 miljonit eurot, mullu samal ajal 71,5 miljonit eurot. USAsse tänavu juunis 40,1 miljoni ja mullu juunis koguni 117,7 miljoni eest.

Eksport kogu maailma kokku: venemaa osakaal ikka tõuseb

Kui vaadata Eesti eksporti kõikidesse – sealjuures Euroopa Liidu – riikidesse, siis statistikaameti andmetel on käesoleval aastal esikohal Soome 16,1 protsendiga, järgneb Läti 11,7 protsendiga ning Rootsi on kolmas 9,89 protsendiga. Venemaa on seitsmendal kohal 3,64 protsendiga:

Eelmisel aastal kokku oli samuti Soome esikohal 14,5 protsendiga. Venemaa osakaal oli toona 3,57 protsenti, ehk et sel aastal on Venemaa osakaal sihtriikide seas kasvanud ka siis, kui arvestame sisse ka ELi riigid.

Käesoleva aasta juunis oli Venemaa osakaal Eesti ekspordi sihtriikide seas kõigi maailma riikide seas jätkuvalt seitsmendal kohal ja osakaaluprotsent on taas kasvanud:

Majandusminister Riisalo: leidub ettevõtteid, kellel pole Venemaal äri lõpetada kuigi keeruline

Majandus- ja infotehnoloogiaministri Tiit Riisalo tõdes neid näitajad kommenteerides Fortele, et kuigi moraalselt ei ole äril Venemaaga õigustust, tuleb samas mõista ka mitmete ettevõtjate keerulisi valikuid. Ta pidas silmas juhtumeid, kus ettevõttel jäänud Venemaale vara, millest on keeruline vabaneda või tegevust idanaabri juures üritatakse lõpetada, kuid sõltutakse välismaal paikneva emafirma otsusest.

„Loomulikult on neidki ettevõtteid, millele valik Venemaal äri lõpetada nii keeruline pole. Sellest hoolimata ei ole riik lapsehoidja ega hakka ettevõtte iga liigutust dikteerima. Äri agressoriga peaks piirama ettevõtja mainekahju, südametunnistus ja ka Euroopas kokku lepitud piirangud,“ sõnas Riisalo.

Ta märkis, et viimasel ajal on eksporti Venemaale vedanud tsentrifuugid, filtreerimisseadmed ja meditsiiniseadmed. Samas on Eesti päritolu kaupade osakaal ekspordist püsinud üsna stabiilne, umbes 10 miljoni euro juures. See kirjeldab ministri sõnul väljaveetavate toodete hinna kasvu, sest mahult on Eesti päritolu tootegruppide eksport langenud enam kui poole võrra. Kõige rohkem on kasvanud erinevate masinate ja seadmete ning valmistoidukaupade eksport.

„Lisaks on kaupade väljaveos toimunud suur hüpe Venemaa piiririikidesse. Näiteks 2019. aasta juunis oli eksport Kasahstani 1,85 miljonit eurot. Tänavu juunis aga 12,2 miljonit eurot,“ ütles minister.

Riisalo ütles, et riik proovib ettevõtjaid, et neil oleks lihtsam oma äri ümber suunata. EASi ja KredExi ühendasutusel on näiteks 12 miljoni euro väärtuses pakkuda erakorralist käendust ettevõtjatele, kelle tegevus on kahju saanud Venemaa kallaletungist Ukrainale.

Eeltoodud numbritele vaatamata leiab Riisalo, et „Eesti on teinud maksimaalse jõupingutuse, et koos demokraatiat väärtustavate riikidega Venemaa muust maailmast isoleerida. Võib öelda, et oleme Venemaale kehtestatud piirangute järgimisel Euroopas ühed kõige eesrindlikumad ja vedanud väikese riigina protsessi, et Venemaal oleks valus.“

Ta lisas, et väikese riigina on Eestil mõistlik piiranguid kehtestada koos ülejäänud Euroopaga, mitte üksi.

Paraku näitab vähemalt ühes majandussektoris, et Eesti on agressorriikidega kaubavahetuses otse vastupidises staatuses – ülimalt liberaale. Jutt käib kalandusest.

Eesti ettevõtted veavad ühe suurema hooga kalatooteid Valgevenesse, Kalaliit probleemi ei näe

Värske ja jahutatud kala, külmutatud kala, kalafilee ja sellest valmistatud tooted - sõda Ukrainas ei ole nende toodete väljavedu Eestist Venemaale ja Valgevenesse mitte kuidagi mõjutanud.

Küsisime statistikaametist taaskord andmed välja: kui palju on Eestist kalatooteid möödunud aasta veebruarist alates eksporditud Venemaale ja Valgevenesse. Andmeanalüüs näitas, et veebruarist 2022 kuni juunini 2023 on see näitaja rahaliselt lausa 28 607 286 eurot. Ainuüksi selle aasta juunis 1,22 miljoni euro eest.

Seda vaatamata asjaolule, et Venemaa ja Valgevene olla justkui Euroopa Liidu toiduainete sisseveo keelanud.

Tabeleid lähemalt vaadates selgus ka tõsiasi, et neid kalatooteid ei olegi üldse viidud Venemaale vaid üksnes Valgevenesse. Siit lihtne järeldus: mõni Eesti kalaettevõte on leidnud viisi, kuidas oma tooteid Valgevenesse siiski toimetada – Lukašenka režiimilt taotletud ja ka saadud on erand: palun, võtke meie kaupa!

Kui Eesti kalatoodete valmistajate andmeid veidi uurida, siis näeme kontaktandmetest, et vähemalt ühel neist on Valgevenes lausa tütarettevõte. Nimelt tegutseb Minskis aadressil Timirjazeva 65B ettevõte Doka Fish, mille emafirma on Eesti ettevõte Avektra OÜ. Pöördusime Norra päritolu lõhe ümber töötleva Avektra poole ka küsimusega, kuidas neil äri Valgevenega läheb ja kas selles eetilist probleemi nähta, aga vastust ei saanud. Küll aga nõustus kalaekspordi näitajaid kommenteerima Eesti Kalaliit, mille liige Avektra on.

Eesti Kalaliidu juhataja Valdur Noormägi sõnas, et vastuseks Valgevene osalemisele Venemaa sõjalises agressioonis Ukraina vastu on Euroopa Liidu Nõukogu võtnud vastu küll meetmeid Valgevene kaubandustehingute kohta, ent Valgevenesse eksportimise keeld kehtib kaupadele ja tehnoloogiale, mis võivad aidata kaasa Valgevene sõjalisele ja tehnoloogilisele arengule või kaitse- ja julgeolekusektori arengule.

„Toiduained , sealhulgas kala – ja kalatooted nimistusse ei kuulu. Euroopa Liidu Nõukogu, samuti Eesti Vabariik ei ole kehtestanud piiranguid kala – ja kalatoodete eksportimisele Valgevenesse,“ õigustas Noormägi oma liidu liikmete tegevust, jättes andmata sellele eetilise hinnangu.

Regionaalminister Madis Kallas ütles neid näite kommenteerides: „Riigi selge seisukoht on, et ettevõtted peavad lõpetama igasuguse majandustegevuse agressorriikidega. Eesti on koos teiste Euroopa Liidu riikidega kehtestanud sanktsioone eri toodetele, teenustele ja tegevustele. Ettepanekuid teeb Euroopa Liidule Välisministeerium. Fakt on see, et kaubanduspiirangute kehtestamise otsuseid tuleb teha Euroopa Liidus ühiselt, sest vaid nii on neil mõju agressori majandusele.“