Kolmapäeval avaldati väljaandes Journal of the American Chemical Society uuring, mille kohaselt leiutas Leonardo da Vinci „Mona Lisat“ maalides unikaalse keemilise valemi.
„Mona Lisa“ ehk „La Gioconda“ valmis aastatel 1503–1519 ning asub praegu Pariisis Louvre’is. Väidetavalt on see maailma kõige kuulsam maal.
Prantsusmaa ja Inglismaa teadlased uurisid röntgeni ja infrapunaspektroskoopia abil da Vinci kahe kõige kuulsama maali, „Püha õhtusöömaaeg“ ja „Mona Lisa“, kõige väiksemaid osakesi. Kunstiteose all olevas kihis leidsid teadlased lisaks valgele pliipigmendile ja õlile ka jälgi pliioksiidist, oranžist pigmendist, mis aitas värvil kuivada ja pakseneda.
Paljud da Vinci teosed olid maalitud puust alusele, sh „Mona Lisa“ õlivärvidega paplipuust alusele. Uuringu leidude kohaselt lisas kunstnik, kes oli ühtlasi insener, ilmselt pliioksiidi, et lisada paks aluskiht, mis kataks läbi paistmata puidu.
Lisaks sellele uurisid Prantsusmaa juhtiva teadusasutuse Centre National De La Recherche Scientifique’i teadlased, keda juhib keemik Victor Gonzalez, Leonardo da Vinci käsikirju, et toetada pikka aega kehtinud teooriat, et ta kasutas oma värvisegus pliioksiidi, kuid nad ei suutnud leida ühtegi veenvat tõendit.
Kuid maali edasi uurides leidsid nad, et esimeses kihis oli pliimineral plumbonakriit, mis hilisema analüüsi andmetel tekkis keemilise reaktsiooni tulemusena pliioksiidi ja õlivärvi vahel.
