Ajakirjas PLoS ONE avaldatud uuest teadustööst selgub, et ühel maalidest on kummituslik kolmas käsi, mis on osaliselt varjatud pealmise kihi alla, ning teisel on Ramesses II portree kroonile ja muudele kuninglikele esemetele tehtud kohandused.
Need avastused tehti kaasaskantava makroröntgenfluorestsentsi (MA-XRF) pildistamisseadmega, mis võimaldas teadlastel analüüsida maale kohapeal, ilma et oleks vaja võtta füüsilisi proove.
Röntgenkiirgus on vahend, mis aitab muuhulgas analüüsida ja restaureerida väärtuslikke maale, sest kiirte kõrgem sagedus tähendab, et nad läbivad maalid kahjustamata. Röntgenpiltide abil saab tuvastada kõik, mis on lõuendile üle maalitud või kus kunstnik võib olla muutnud oma algset nägemust.
Näiteks Vermeeri „Naine loeb kirja avatud akna juures“ läbis röntgenanalüüsi esimest korda 1979. aastal ja avastati üle maalimise all peituva Amori kujutise. 2022. aastal viisid konservaatorid läbi Vincent van Goghi „Taluperenaise pea“ röntgenanalüüsi ja avastasid lõuendi tagaküljel varjatud autoportree.
MA-XRF seadeid on varem kasutatud eelkõige Kreeka-Rooma maalide uurimiseks II sajandist pKr, samuti värvijäänuste määramiseks Delfi marmoril. Nüüd kasutatakse Delfi uuringute jaoks välja töötatud kaasaskantavat seadet muistsete Egiptuse maalide uurimisel, mis on osa laiemast projektist, mille käigus uuritakse Teeba nekropoli hauakabeleid.
Paljudes rikkamate elanike hauakambrites olid kabelid, mille seinad olid kaunistatud maalingutega, mis kujutasid neid nii elusana kui ka nende tulevikus surnumaailmas.
Muistsetel egiptlastel oli väga iseloomulik maalimisstiil ning teadlastel on olnud märkimisväärne huvi saada ülevaade konkreetsetest pigmentidest ja maalimistehnikatest, mida kasutati freskode loomisel.
Meeskond keskendus eelkõige kahele maalile. Üks leiti 1888. aastal avastatud Amenhotep III (1391-1353 eKr) ajal elanud maalija Menna hauakabelist ja teine Nakhtamuni (ca 1100 eKr) hauakabelist. Menna haua seinamaalinguid peetakse autorite sõnul Egiptuse maalikunsti kõrgpunktiks, samas kui Nakhtamuni haua seinamaalingud on nende sõnul alahinnatud.
Menna hauamaali puhul kinnitas analüüs kolmanda nn kummitusliku käe olemasolu stseenis, mis kujutab Mennat, kes tõstab kaks kätt oma näo ette Osirist kummardades. See oleks autorite sõnul olnud iidsetel aegadel nähtamatu ja me näeme seda tänapäeval ainult tänu keemilistele vastastikmõjudele.
Autorid jõudsid oma analüüsi põhjal järeldusele, et teine versioon on asetatud esimese peale, arvestades, et käe kahel versioonil on erinev pigmendikoostis. See võib tähendada ka seda, et maali kallal töötas pikema aja jooksul mitu erinevat inimest.
Nakhtamuni hauakapellis asuva Ramesses II portree puhul näitas analüüs, et tõenäoliselt muudeti mitmesuguseid kuninglikke riideid, sealhulgas krooni, millele anti piklikum kuju - sinised jooned vastavad tõenäoliselt selle algsele kujule. Valitsussau oli algselt maalitud sirge joonega, mis lõppedes kaardub vasakule, mis erineb teistest Egiptuse skeptritest, mis tavaliselt hakkavad autorite sõnul ümmarguseks muutuma juba tipu lähedal.
Portreel näeb valitsejat ka 19. dünastiale omaste lamedate ümmarguste kaelakeedega, kuid XRF-uuring näitas, et Amenhotep III ja Amenhotep IV valitsemisaegadel oli levinud shebiu kee. Autorid oletavad, et see võis algselt olla maalitud 20. dünastia stiilis ja seda on hiljem muudetud.
„Esimest korda saame toota mudeleid, mis annavad edasi tõelise ruumitunde ja kõrgresolutsiooniga pilte, mis võimaldavad vaatajal näha iidseid maale isegi ehedamalt kui kohapeal,“ ütles kaasautor Philippe Martinez.
