Teadlased väidavad, et nad on lõpuks välja selgitanud, kust kassidele iseloomulik nurrumine pärineb. Samas on mõistatus, miks kassid seda teevad.
Nii seisab ajakirjas Current Biology avaldatud uuringus. Teadlased on aastaid pead murdnud selle üle, kuidas kassid suudavad iseloomulikku madalat nurrumist tekitada, kuna madala sagedusega helisid tekitavad tavaliselt suuremad ning pikemate häälepaeltega loomad.
Austria Viini ülikooli teadlase Christian Herbsti juhitud meeskond väidab, et nende uuringud seavad kahtluse alla laialt levinud arvamuse, et nurrumist põhjustab aktiivne lihaste kokkutõmbumine. Selle asemel usuvad nad, et nurrumine võib olla passiivne aerodünaamiline käitumine, mis jätkub automaatselt pärast seda, kui aju saadab esialgse signaali.
Kui inimesed räägivad, tekitavad nad madalat kähedat heli, vibreerides oma häälepaelu väga madala sagedusega. Kassidel on sarnaselt töötavad nurrumispadjad, mis võimaldavad loomakestel nurruda isegi vaatamata sellele, et nende häälepaelad on palju lühemad kui meie omad, kasutades samu mehhanisme, mis tekitavad tavaliselt kõrgsageduslikke helisid.
See avastus näitab, et nurrumiseks pole lihaste kokkutõmbumine vajalik. Peamiseks tõukejõuks on sidekoe struktuurid, kuid seda mehhanismi tuleb veel uurida, mis on veidi keerulisem ja nõuab teadlastelt veel aega.
