Politsei: kõige tähtsam on mitte kellegagi jagada oma PIN-koode

Politsei- ja piirivalveamet jagas jätkuva Facebook Marketplace’i pettuste laine taustal ravale uusi soovitusi, mille abil ohvriks langemisest hoiduda.

Forte kirjutas kaks nädalat tagasi, et Eestit on tabanud Facebook Marketplace’iga seotud pettuste laine, täna tegi sellekohase ametliku avalduse ka politsei.

„Aprillikuus on politseisse pöördunud kümned inimesed, kes on langenud ostu-müügi platvormidel pettuste ohvriks. Kokku on inimesed Facebook Marketplace’is ostes või müües kaotanud viimaste nädalate jooksul kelmidele tuhandeid eurosid,“ teatas PPA.

Kelmide skeem näeb välja nii, et kauba ostjale või müüjale saadetakse kullerteenuse link, kuhu peab sisestama oma andmed, kas pangakaardi numbri, Mobiili-ID või Smart-ID koodid. Kui inimene on oma andmed sisestanud, siis mõne aja pärast kantakse ohvri kontolt summa võõrale pangakontole.

Näiteks soovis üks Jõgevamaal elav inimene osta Marketplace’i kaudu paarkümmend eurot maksvat korvtooli. Müüja saatis kullerlingi, kuhu ostja pidi sisestama andmed ja tegema makse. Makset tuli allkirjastada Mobiili-ID’ga, aga korduvalt küsiti vale summat. Ostja proovis makset tühistada ja mitte teostada, aga hiljem selgus konto väljavõttest, et pangakontolt oli võõrastele aadressidele kadunud 2500 eurot.

Veel mõned reaalsed näited märtsist-aprillist:

Raplamaa

10. aprillil alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et aprilli alguses soovis 31-aastane Kohila naine osta Facebook Marketplace’st kohvimasinat. Müüja tahtis masinat müüa läbi kullerfirma ja saatis naisele võltsitud kullerfirma lingi, kuhu naine sisestas enda pangakaardi andmed, internetipanga kasutajatunnuse ning PIN-koodid. Seejärel tehti naise arvelt ilma tema loata üks kaardimakse summas 238 eurot, mida pole enam võimalik tagasi pöörata.

1. aprillil soovis 51-aastane Rapla valla naine Facebook Marketplace’st kohvimasinat osta. Kohvimasina müüja teatas, et saadab paki kulleriga ning edastas naisele kullerfirma lingi, kuhu too sisestas oma krediitkaardi andmed ja mõlemad PIN-koodid. 3. aprillil avastas naine, et tema kontolt on kantud üle 430 eurot. Ostetud kaupa naine ei saanud ega ole saanud ka raha tagasi.

Tartumaa

10. aprillil pöördusid politseisse mitmed Tartumaa inimesed, kes olid Facebook Marketplace’i kaudu ostu sooritades langenud kelmuse ohvriks. Kõikide juhtumite puhul saadeti ostjale kullerteenuse link, kuhu ostja pidi sisestama oma andmed, kas pangakaardi numbri, Mobiili-ID või Smart-ID koodid. Tekitatud kahju on kokku 4453 eurot. Kelmusjuhtumite üksikasjad selgitab politsei kriminaalmenetluses.

Jõgevamaa

Politsei poole pöördus inimene, kes soovis Facebook Marketplace’i kaudu osta korvtooli. Müüja saatis kullerilingi, kuhu ostja pidi sisestama andmed ja tegema makse. Makset tuli allkirjastada Mobiili-ID’ga, aga korduvalt küsiti vale summat. Ostja proovis makset tühistada ja mitte teostada, aga hiljem selgus konto väljavõttest, et pangakonto oli tühjendatud võõrastele aadressidele. Kelmuse ohver sulges oma pangakonto ja blokeeris Mobiili-ID. Kelmusega tekitatud kahju on 2500 eurot. Kelmusasja üksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.

Ida-Virumaa

Politsei alustas kriminaalmenetlust selles, et 27. märtsil võeti Facebook Messengeris ühendust Facebook Marketplace’s peeglit müüva Narva-Jõesuus elava naisega. Huviline soovis peeglit osta läbi kullerfirma ja saatis naisele võltsitud kullerfirma lingi, kuhu naine sisestas oma pangakaardi andmed. Seejärel kanti naise pangakontolt raha tuvastamata kontodele. Tekitatud kahju on üle 5000 euro.

PPA küber- ning majanduskuritegude menetlusjuhi Jaanus Juhansoni sõnul on kelmid kavalad ja püüavad inimesi lõksu meelitada erinevate skeemidega. „Uute platvormide tulekuga on kelmide tegevus laienenud, sest kelmid on seal, kus on inimesed. Sellepärast tasub alati olla veebis midagi ostes või müües eriti tähelepanelik. Enne makse tegemist soovitame inimesel veenduda ja kontrollida summa saaja tausta. Näiteks guugeldada inimest,“ lisas ta.

„Kõige tähtsam on mitte kellelegi jagada oma PIN1 ja PIN2 koode. Neid koode ei tohi jagada isegi panga ega politseiga. Kui keegi neid küsib, siis on suure tõenäosusega tegemist kelmidega,“ ütles Juhanson. „Kui aga seda juba tegid, siis blokeeri need kiiresti. Juhised leiad siit: https://www.id.ee/artikkel/pin-koodide-ja-puk-koodi-muutmine/„

Kiiresti tuleks helistada ka panka ja lasta kõik ülekanded blokeerida, sest keegi teine teab ohvri PIN-koode ja võib hakata sinu kontolt raha varastama.

Juhanson tõi välja, et parim ennetus ostu-müügi platvormide pettuste vastu on teadmiste hankimine ja jagamine. „Meie kogemus näitab, et veebikelmide lõksu satuvad igas vanuses inimesed. Oluline on harida ja kontrollida nii iseenda kui ka meie lähedaste teadmisi veebis valitsevate ohtude teemal. Jagage oma lähedastega infot, mis andmeid võib kuskile sisestada ja milliseid linke avada,“ selgitas ta.

Veel politsei näpunäiteid:

Kui ostad midagi võõralt inimeselt, siis kontrolli internetist tema tausta

• Võõralt inimeselt ostmisega kaasneb alati teatud risk. Ära usalda müüjat pimesi ja ilma kontrollimata.

• Tee lihtne otsing internetis, sest sageli on selliste kelmide kohta juba hoiatavat infot üleval.

• Mida suurema summaga on tegemist, siis seda kindlam on teha ostu-müügi tehing vaid inimesega, kellega oled kohtunud.

Kui saad sõnumi, milles on internetilink, siis ära kohe vajuta sellele

• Ära vajuta automaatselt lingile, mis sulle SMS-iga saadetakse.

• Kui sulle tuleb sõnum näiteks kullerfirmalt, kuid sa ei ole ühtegi pakki tellinud, siis on tegu kelmusega ja ära linki ava.

• Alati kui sõnum tundub kahtlane, siis ignoreeri seda või kustuta telefonist.

Kui avastad, et oled kelmidele pangamakse teinud, siis helista kohe oma panka

• Kui tegutsed kiiresti, siis saab pank tühistada või vaidlustada raha ülekande.

• Anna pangale teada, millist infot kelmidele oma pangakonto kohta andsid – selle info abil aitab pank inimese pangakonto taas turvaliseks teha.

• Peale seda teavita politseid - https://cyber.politsei.ee/

Ära nõustu telefoni teel ühegi rahalise tehingu või pangaülekandega

• Ole väga ettevaatlik ja kahtlustav alati, kui keegi soovib sinuga telefoni teel sõlmida mõnda tehingut, lepingut või pangaülekannet.

• Alati kui kahtled, siis helista panka või võta ühendust veebipolitseinikuga ja küsi, kas tegu võib olla kelmusega.

• Tee taustakontrolli - otsi internetist helistaja kohta infot, vahest on juba hoiatavad sõnumid teistelt ohvritelt veebis leitavad.