VIDEO | Teadlane: Eesti peaks taas kaaluma fosforiidi kaevandamist
(357)
Rutt Hints rääkis Teaduste Akadeemias sel neljapäeval toimunud teaduspärastlõunal, et rohepöördest on kujunemas konkurentsitult kõige suurem nõudluse kasvu allikas lähitulevikus, sest taastuvenergeetika infrastruktuur on väga ressursiintensiivne ja eriliselt on ta metallide-intensiivne. Lisaks tavalistele metallide tahab see pööre neid metalle, mis me veel 20 aastat tagasi üldse ei kasutanud.
Valdav osa rohepöördeks vajaminevatest metallidest tuleb Hintsi sõnul täna Hiinast. Euroopa oma tarneahela ülesehitamine on seetõttu kriitiline selleks, et rohepööre tehtud saaks, ning siin on olemas võimalus Eestil.
„Me peaksime kaaluma seda, mida uute toormete vajadus meile annab. On väga oluline, et me oleme fosforiidiuuringutega taas alustanud." sõnas Hints. „Me teame, et meil on Eestis olemas fosforiit, mis sisaldab teatud määral haruldasi muldmetalle. Meil on olemas mustades kiltades vanaadium - ka selline akutehnoloogiate metall. See on perspektiiv, mida peaksime kaaluma. Mitte, et see juhtuks homme - ressurssidest rääkides peaksime me mõtlema 20-25 aastat ette."
Teadlase sõnul on Eesti fosforiit küll muldmetallide suhtes madala kvaliteediga ressurss - mis temas aga head on, on see, et kui me vaatame haruldaste muldmetallide proportsiooni, mida me fosforiidis näeme, siis seal on suhteliselt heas proportsioonis just need metallid, mida on vaja püsimagnetite tootmiseks.
„Ning püsimagnetites on haruldased muldmetallid kõige kallim osa ja just see osa, mida läheb vaja rohepöördeks," ütles Hint ja tõi selliste metallide seas välja heas proportsioonis olevat terbiumi, düsproosiumi, neodüümi ja praseodüümi.
„Päris nii lihtne see muidugi ei ole, et hakkame siis kohe magneteid tootma. Probleem on tarneahela keerukuses - probleem on tarneahelas seal, kus toimub haruldaste muldmetallide separeerimine. Ent ka selles mõttes on Eesti haruldases positsioonis, et meil on ajalooliselt olemas üksus Sillamäel Silmeti näol, kus on haruldaste muldmetallide separeerimise võimekus olemas. See on üks vähestest positsioonidest väljaspool Hiinat, kus separeerimist-väärindamist suudetakse teha. Seetõttu on haruldased muldmetallid täna Euroopa jaoks kõige suurema tarneriskiga toormed. See on see koht, kus on võimalik edasi mõelda," ütles Hints.
Ta märkis, et loomulikult tuleb kaevandamise temaatikasse kaasa haarata kogu ühiskond - vajalik on sotsiaalse litsentsi saamine. „Tulevikus hakkavad Euroopas maavarasid tegelikult kaevandama sotsiaalteadlased - ilma nendeta ei ole võimalik ühtegi ressurssi turule tuua," sõnas ta.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) lõi kolme aasta eest selliste teemadega tegelemiseks eraldi riigiasutuse Eesti Geoloogiateenistus peakontoriga Rakveres. Selle ülesandeks on luua, analüüsida ja jagada ühiskonnale usaldusväärseid maapõuealaseid teadmisi.
Teenistuse maapõueressursside osakonna juhataja Tiit Kaasik tõdes aasta tagasi Fortele, et fosforiidi kaevandamise teema on mingil määral olnud päevakorral kogu aeg - olgu siis negatiivsena või kellegi huvina.
Mis puutub Eesti maapõues paiknevaid fosforiidimaagi varusid, siis on need mahult teadaolevalt Euroopa suurimad - kokku peitub maagis ligi 800 miljonit tonni difosforpentaoksiidi ehk keemilise valemiga P2O5.
Võrdluseks: mujal Euroopas on hetkel vaid üks töötav fosforiidikaevandus ja see asub Soomes Siilinjärvis, kus fosfaatkivimite ressursside mahuks hinnatakse vaid 2,4 miljonit tonni ja P2O5 sisaldus on selles vaid 4 protsenti.
Lisaks haruldastele muldmetallidele vajab kogu maailm täna järjest enam muidugi ka fosforit ennast - eelkõige väetiste tootmisel. Vähemalt määral ka loomadele söödalisandiks ning keemia- ja toiduainetööstuses.
Miks Eestis täna fosforiiti ei kaevandata?
Põhjus, miks Eestis pole juba ligi sada aastat fosforiiti kaevandatud, on selgelt ajalooline. Nimelt sai Eesti avalikkus 25. veebruaril 1987 ETV eetrist teada, et Nõukogude Liidu fosforikaevanduskoondisel on peagi plaanis Virumaal kopp maasse lüüa ning päädis see ENSV ministrite nõukogu keeldumisega kiita heaks üleliidulise mineraalväetisetööstuse ministeeriumi kavad Toolse ja Kabala kaevanduste rajamiseks. Toimus fosforiidisõda, millel oli väga oluline roll Eesti iseseisvumisel.
