Teadlased analüüsisid 6000 uuringut ja leidsid, et GMO-mais on tervisele tavalisest kasulikum
Tegelikkuses on inimesed toiduks kasvatatavaid taimekultuure valikute teel geneetiliselt muundanud juba umbes 10 000 aastat. Näiteks erinevate tänaste teraviljade eellaste viljapeades polnud metsikus looduses kasvades kaugeltki nii palju teri. Sama kehtib ka karjakasvatuse ja lemmikloomade puhul - ka nemad on saanud oma välimuse ja olemuse inimeste aretustöö, seega geenide muutmise tulemusena, mitte lihtsalt loodusliku evolutsiooni teel.
Futurism ja Sciencealert vahendavad, et nüüd võttis grupp Itaalia teadlasi lahata 60 viimase 21 aasta jooksul valminud ja avaldatud GMO-maisi alast teadustööd. Nende metaanalüüs näitas, et geenimuundatud maisi saagikus on tavalise omast kõrgem ning see on ka märkimisväärselt tervislikum.
Analüüsi ei olnud kaasatud ainult USA ja Kanada uuringud, vaid ka mujal maailmas tehtud. GMO-maisisortide saagikus oli võrreldes tavamaisiga 5,6 kuni 24,5 protsenti suurem. Samuti leiti, et sellises maisis leidus kuni 36,5% (olenevalt sordist) vähem mükotoksiine (need on seente toodetud keemilised mürkained). Mükotoksiinid pole mitte ainult mürgised, vaid ka kantserogeensed.
Metaanalüüsi tulemused avaldati teadusajakirjas Scientific Reports ja need ei ole kuidagi kooskõlas paljude erinevate inimeste muredega, mille põhjuseks näivad sageli olevat pelgalt sõnad "geenimuundamine" ja "geneetiline muundamine".
Geenimuundatud maisis on itaallaste sõnul mükotoksiine vähem seepärast, et need taimed on aretatud putukate tekitatavatele kahjustustele paremini vastu panema. Putukad nõrgendavad taime immuunsüsteemi ja seetõttu on mükotoksiine tootvad seened altimad taimedel arenema.
Nüüd ütlevad itaallased oma analüüsis, et uue uurimuse tulemusena võib teha ühemõttelisi järeldusi ja anda inimestele kindlustunde: geenimuundatud taimedest valmistatud toit ei ole ohtlik, vaid vastupidi. On juba neidki, kes on raportit nimetanud kauakestnud GMO-vaidluse "viimaseks peatükiks".
