Uuring: valeuudised levivad, kuid neil on väike mõju
Valeuudised on interneti äärealadelt avalikkuse tähelepanu alla ilmunud nii kiiresti, et käitumisteadlastel on olnud päris vähe aega uurimaks, kes neid loeb, kui palju need päris uudiste usutavust mõjutavad ning kas korrapärane faktidekontroll nende vastu üldse aitab.
USA ja Suurbritannia kolme ülikooli politoloogid on nüüd valmis saanud 2016. aasta USA presidendivalimiste aegse uuringu, mis heidab valgust sellele, kuidas valeuudiseid tarbitakse, vahendab The New York Times.
Brendan Nyhan Dartmouthi ülikoolist, Andrew Guess Princetoni ülikoolist ja Jason Reifler Exeteri ülikoolist vaatasid 2525 ameeriklase, nii vabariiklaste kui ka demokraatide, veebikäitumist ajal, mis eelnes ja järgnes USA presidendi valimise päevale. See aitas neil kokku panna reaalaja pildi: kes millist internetilehekülge külastas, millist valeuudist luges ja milliseid pärisuudiseid ta samal ajal vaatas.
Internetilehekülg loeti valeuudist edastavaks, kui sellel oli postitanud vähemalt kaks väga selgelt väära infoga uudist. 289 sellisel leheküljel olid umbes 80% valeinfot sisaldavad artiklid, mis toetasid Donald Trumpi.
Uuringu tulemustest selgub, valeuudiste levik oli laialdane, kuid samas jäi nende mõju pinnapealseks. Iga neljas inimene puutus nendega küll kokku, kuid ka kõige suurem valeuudiste tarbija – ülikonservatiivne Trumpi toetaja – luges rohkem päris uudiseid.
Väga selge erinevus tuli esile parteiliinil: uuringus osalenutest kõige konservatiivsem kümnendik inimesi külastas 65% juhul valeuudiseid edastanud internetilehekülgi. Trumpi toetajad jõudsid valeuudisteni kolm korda tõenäolisemalt kui Hillary Clintoni omad.
Samas, nagu mainitud, oli uudiste mõju pinnapealne: isegi kõige konservatiivsemad valijad lugesid uuringu kestvuse ehk viie nädala jooksul keskmiselt ainult viit valeuudist.
“Tuleb tähele panna, et valeuudised jõudsid ainult väiksele osale inimestest ja nad tarbisid palju ka nn kõvasid uudiseid. Need inimesed jälgivad poliitikas toimuvat lähedalt,” sõnas Brendan Nyhan. Uuringu järgi jõuavad inimesed kõige sagedasemini valeuudisteni Facebooki kaudu.
Uuringust selgus ka, et üle 60-aastased inimesed loevad valeuudiseid tõenäolisemalt kui nooremad. Sellest võib järeldada, et vanemad ja väiksema haridustasemega inimesed, kes 2012. aastal valisid demokraate ja Barack Obamat ning 2016. aastal hoopis Trumpi, võisid olla valeuudistele vastuvõtlikumad.
Samas rõhutakse, et uuring ei selgitanud välja, kui palju inimesed tegelikult uskusid seda, mida nad internetist lugesid. Niisiis ei saa lõplikult vastust ka küsimusele: kui palju valeinfo levik siiski presidendivalimiste tulemust mõjutas.
Aga saadud tulemused annavad esimese teadusliku aluse valeuudiste leviku ja mõju süsteemsele analüüsimisele tulevikus.
