Üllatav uuringutulemus: videomängud ei tee inimest pikas plaanis kalgimaks või vägivaldsemaks
Täpsemalt puudutas uuring seda, kas inimesed, kes palju videomänge mängivad, kaotavad pikas perspektiivis empaatia ehk võime tajuda teiste inimeste soove, tundeid ja vajadusi. Senised uuringud puudutasid videomängude lühijalisi mõjusid, nüüd vaadeldi aga neid inimesi, kes on aastaid istunud, pult näpus või klaviatuur sõrmede all.
Uuringu viisid läbi sakslased Hannoveri meditsiinikoolist Dr Gregor Szyciki juhtimisel ja see avaldati teadusajakirjas Frontiers in Psychology. "Vägivaldse meedia mõju emotsioonidele on pigem lühiajaline ja terav," ütlesid teadlased.
Uurimisgrupi suuruseks oli 30 inimest. 15 neist olid regulaarselt (keskmisel neli tundi päevas) mänginud vägivaldseid mänge (Call of Duty, Counter-Strike), teine pool rühmast polnud selliseid mänge üldse mänginud. Et kõik läheksid katsele puhta lehena, paluti mängijail kolm tundi enne selle algust mänge mitte mängida. Siis tehti psühholoogiline test (küsimused-vastused) ja skänniti inimeste ajusid magnetresonantstomograafiga, näidates neile samaaegselt pilte, mis pidid tekitama emotsionaalset, empaatilist reaktsiooni. Samaaegselt jälgiti, missugused aju osad aktiveeruvad.
Küsimustikule saadud vastuste seast ei tulnud välja, nagu oleksid pikaajalised videomängijad agressiivsemad või kasinama empaatiaga. Sama ilmnes ka MRI andmestikust.
"Uurijad olid üllatunud, sest see oli vastupidine tulemus meie esialgsele hüpoteesile," teatatakse kokkuvõttes. "Sellest võib järeldada, et vägivaldsete videomängude negatiivne mõju maailmatajule ja empaatiale võib olla lühiajaline."
Teadlased tõdesid, et uuringus oli ka mõni kitsaskoht, eeskätt see, et valim oli üsna väike. Lisaks ei kontrollitud, kuidas rühmad reageerinuks muud laadi vägivallameediale nagu näiteks filmid või internetis leiduv.
