Rööpad maha Tartust Petserini, ehk kuidas ehitati raudteed eesti ajal
Iseseisev Eesti nägi tõsist vaeva, et oma raudteevõrk valmis ehitada. Suurimaid raudteeprojekte oli Tartu-Petseri raudteelõigu ehitamine, mille tõid alustati 1927. aastal. Majanduskriisi tingimustes kujunes raudteeehitus oluliseks majanduspoliitiliseks ettevõtmiseks. Osaline liiklus algas raudteel juba 1931. aasta mais, lõplikult avati 88 km pikkune raudtee 31. oktoobril 1931.
Vahendame reportaaži Päewalehest 85 aastat tagasi:
RAUDTEELIINI EHITUSTÖÖD KULGEWAD JÕUDSALT
- Tegewuses 1000 paari inimkäsi ja moodsad tehnilised abinõud.
- Sood täidetakse, mäed kaewatakse läbi.
- Kogu liinil 30 silda.
Teatawasti on Tartu-Petseri raudtee ehitamine suuremaid töid kogu riigis wiimasel ajal, millest juba siis, kui ta alles paberil seisis, õige palju räägiti ja kirjutati. Wiimastel kuudel, mil firma Höjgaard & Schultz tegi algust raudtee-ehitamise tegeliku tööga, ei ole sellest enam pikemalt juttu olnud.
Esimene peatus tehti 4-5 klm Tartust eemal Tõrwandi mõisa juures
Kohapeal andsid tööde kohta lahkelt seletust hrad Reinok ja Unt.
Peab üldiselt märkima, et pea üle kogu liini, kus töötab 100 inimese ümber, on töö wälja antud tükitööna. Nii töötasid siinkohal hoolega Otepää artelli mehed, arwult 31. Siin oldi tegewuses raudtee muldkeha ehitamisega. Maapind töökohal on soine ja madal, ning täitemuld tuleb wedada kaugemalt kohale, et tõsta muldkeha kõrgust kuni 2 meetrini. Tööd on siin tehtud õige rohkesti. Uue raudtee muldkeha on siin peaaegu normaalkõrguseni juba ligi 200 m pikkuselt walmis tehtud. See on koht, kus töödega alati kõige esimeses järjekorras.
Teine peatus tehti Ülenurme mõisa juures. Siin töötab juba suurem grupp töölisi, nii mullatöölisi kui kiwilõhkujaid. Peategewus ei seisa siin mitte raudtee muldkeha ehitamises, waid maanteel, siin lõikub maantee raudteega ja annab mittesoodsa nurga, mille tagajärjel tuleb maanteele uus “säng” anda, kusjuures ka wäiksemaid läbikaewamisi mäest tuleb ette wõtta. Kiwide kohale toimetamiseks, mis maantee ehitamiseks tarwitatakse, töötab siin mõnekümne wagonetiga mootor.
Nimetatud masinaid on kogu liinil ainult üks, mis kohale toodud Taanist ja kaalub ligikaudu 5000 puuda. “Toiduks” tarwitab masin kiwisütt. Töö, mis ta päewas ära teeb, wõrdub umbes 250 inimese tööle. Kõige selle juures tarwitab ta enda juhtimiseks ja ohjeldamiseks ainult kolme inimese tööjõudu.
Alusel hõlpsalt ja kiirelt liikudes wõtab ta mäeserwast oma suurte lõugade wahele korraga umbes 2 ½ kantmeetrit liiwa, tõstab selle wagoneti kohale ja kiiresti läheb jälle uue järele, nii et ta 8 ½ kantmeetrit mahutawa wagoneti umbes 1 minutiga täis täidab.
Töö käib siin kahe wahetusega. Wagonettide täitmine on nii korraldatud, et paggermasinal üldse seista ei tule. Üks rongitäis wagonette seisab laadimisel, teine tühjendamisel ja kolmas sõidab Rööwlimäe ja Reola soo wahet, milline wahemaa ligi 4 kilomeetrit on. Üldse töötab Reola rajoonis uue raudtee muldkeha ehitamise juures ligi 200 töölist. Tükitöö süsteemi siin läbi wiia pole saadud, sest sagedasti tuleb wagonettide juures ettenägemata äpardusi, mis nõuab tööliste ühest kohast teise paigutamist.
Töö kogu liinil kümnes kohas 1000 töölisega
Üldse tehakse mullatöid üle kogu liini, mille pikkus 86-87 kilomeetrit, umbes kümnes kohas, kus tööd leiawad üle 1000 inimese. Kuigi tööle tahtjaid wäga rohkesti on, ei waja firma palju rohkem töölisi, sest tööde juures kasutamisel olewad masinad wõimaldawad odawamat töötamist kui seda inimjõud.
Suurematest töödest muldkeha ehitamise juures on weel käimas Põlwa rajoonis ja Orawal. Põlwa rajoonis nõuab suuremat waewa Rebase soo täitmine. Siin ei tule küll ette wõtta nii kõrgeid täitetöid, nagu seda on Reolas (mõnes kohas üle 6 meetri), kuid siin tuleb täitmisele soo, mis üle 10 klm pikk. Praegu seal tööd ei tehta, sest soo on weel niiwõrt wesine, et töödega alata ei saa. Lepingu järele peab kogu muldtöödest käesolewal aastal walmis saama 60 %, mida arwatakse kindlasti wõimaliku olewa, sest töö edeneb wäga kiiresti.
Kogu liinile tuleb ehitada 30 silda
Peale muldkeha ehitamise ollakse tegewuses mitmel kohal sildade ehitamisega, milliseid koguarwus üle 30 ehitamisele tuleb. Suurematest sildadest oleks: Reola, pikkus 25 meetrit; Ahja – 20 m, Aru – 15 m; Lutsu 12 m; Wõhandu – 20 m; Rebasmäe – 15 m; Wändramõisa – 10 m; Piusa – 32 m ja Tartu linna piiril Riia maanteel asuw wiadukt – 10,5 m. Kõige suurem sild, mis kogu liinil ehitatakse, on Piusa sild Petseri ligidal. Selle silla pikkus on 32 m. Ehitustööd nimetatud silla juures on juba käimas.
Ka Reola silla ehitamisega ollakse praegu ametis. Reolas ehitatakse sild jõe käänu kohale kuiwale maale ja pärast juhitakse jõe säng sealt läbi. Nii saab siin ühel hoobil silla ehitamisega ka jõe säng õiendatud. Kuiwal maal silla walmis ehitamine ja jõe sängi õiendamine kokku ei lähe mitte rohkem maksma, kui see oleks läinud maksma jõe kohale ehitamise juureski. Üldse tuleb wäiksemaid ja suurmaid weelaskmise kohti, kaasa arwatud ka wäiksemadki truuwid, üle 70-ne.
Et tööde juures mitte wõõrast telefoni tarwitada, ollakse praegu üle kogu liini ametis telefoni sisseseadmisega.
Praegu ollakse ametis ka teemeistritele majade ehitamisega, millised tööd 15. juuliks walmis peawad olema tehtud. Teemeistrimajade ehitamine kuulub lepingu järele ühes raudteega Taani firmale o-ü Höjgaard & Schultzile. Nimetatud majasid tuleb kogu liinile 5, asukohtadega Reola, Wastse-Kuuste, Põlwa, Weriora ja Orawa. Reolas hakkawad teemeistri maja ehitustööd juba warsti lõpule jõudma.
Tartust Petserini 10 raudteejaama
Uuel raudteel on ilma lõppjaamadeta üldse 10 peatuskohta. Esimene wahekoht (peatus) oleks Ülenurme mõisa kohal, Tartust 6 klm. Teine Reolas, Tartust 13 ½ klm, Kolmas Rebasel, Tartust 18 klm kaugel, millele järgneks Wastse-Kuuste täisjaam 28 klm Tartust. Wastse-Kuuste jaamast järgmine peatus oleks Kiidjärwe, Tartust 34 ½ klm. Teine täisjaam on Põlwa, Tartust 43 ½ klm. Tartust 55 klm on ette nähtud Ruusa wahekoht, kust edasi tulewad juba täisjaamad Weriora, Tartust 61 klm, Orawa, Tartust 78 klm ja Kliima, Tartust 79 ½ klm, millest järgmine on juba Petseri lõppjaam.
(Reportaaž ilmus Päewalehes, 19. juunil 1929)
Raudteeliinide avamine Eestis
- 1870 Paldiski-Keila-Tallinn-Tapa-Peterburi, laiarööpmeline
1876 Tapa-Tartu, laiarööpmeline
1887 Tartu-Valga, laiarööpmeline
1889 Riia-Valga-Pihkva-Peterburi, laiarööpmeline
1896 Valga-Ruhja-Pärnu, kitsarööpmeline, suleti 1975
1897 Mõisaküla-Viljandi, kitsarööpmeline, suleti 1973
1900 Loksa hoburaudtee, kitsarööpmeline, suletud
1900 Tselluloosivabriku raudtee Tallinnas, kitsarööpmeline, suletud
1901 Tallinn-Viljandi, Türi-Paide ja Liiva-Tallinna sadam, kitsarööpmeline, Viljandi liin asendati 1973 laiarööpmeisega
1901 Saku õlletehase raudtee, kitsarööpmeline, suletud
1903 Valga-Mõniste-Gulbene, kitsarööpmeline, suleti 1973
1903 Rakvere-Kunda tööstusraudtee, kitsarööpmeline, suletud
1905 Keila-Riisipere-Haapsalu, laiarööpmeline, suleti 1995
1906 Kohila paberivabriku raudtee, kitsarööpmeline, suletud
1908 Narva Kreenholmi raudtee, kitsarööpmeline, suletud
1910 Tamsalu lubjavabriku raudtee, kitsarööpmeline, suletud
1912 Muhu kindlusraudtee, kitsarööpmeline, suletud
1913 Peeter Suure merekindluse raudtee (Liiva-Nõmme-Vääna), kitsarööpmeline, suleti 1971
1913 Hiiumaa kindlusraudtee, kitsarööpmeline, suletud
1913 Rakke lubjavabriku raudtee, kitsarööpmeline, suletud
1914 kindlusraudteed Naissaarel, Aegnal, Paljassaares, kitsarööpmelised, suletud
1915 (Türi-)Paide-Tamsalu, kitsarööpmeline, suleti 1972
1915 Sindi kalevivabriku raudtee, kitsarööpmeline, suletud
1916 Sonda-Jõepere, kitsarööpmeline, suletud
1916 Riisipere-Vaimõisa metsaveoraudtee, kitsarööpmeline, suletud - 1918 Roomassaare-Röösa (Saaremaa raudtee), kitsarööpmeline, suletud
- 1919 Vaiste metsaveo raudtee, kitsarööpmeline, suletud
1920 Haapsalu-Rohuküla, laiarööpmeline, suletud
1920 Kärdla kalevivabriku tööstusrautee, kitsarööpmeline, suletud
1920 Jägala-Raasiku tööstusraudtee, kitsarööpmeline, suletud
1921 Paljassaare raudtee (Tallinnas), kitsarööpmeline, suletud
1921 Ulila turbatööstuse raudtee, kitsarööpmeline, suletud
1922 Ellamaa-Turba turbatööstuse raudtee, kitsarööpmeline, suletud
1923 Valga-Koikküla, kitsarööpmeline, suletud
1923 Riisselja-Orajõe (1930. aastast Ikla), kitsarööpmeline, suleti 1975
1924 Lavassaare-Pärnu tööstusraudtee, kitsarööpmeline, suletud
1926 Sonda-Mustvee, kitsarööpmeline, suleti 1968-1972
1927 Eidapere-Järvakandi tööstusraudtee, kitsarööpmeline, suletud
1928 Lelle-Papiniidu(-Pärnu) ja Viluvere-Vana-Vändra, kitsarööpmeline, suletud
1928 Jaagarahu dolomiitikarjääri raudtee, kitsarööpmeline, suletud
1930 Piusa kaevanduse raudtee, kitsarööpmeline, suletud
1930 Põlevkivikaevanduste raudtee, kitsarööpmeline, suletud
1930 Lehtse turbatööstuse raudtee, kitsarööpmeline, suletud
1931 Tartu-Petseri, laiarööpmeline
1931 Rapla-Virtsu, kitsarööpmeline, suleti 1968
1937 Lavasaare-Tootsi turbatööstuse raudtee, kitsarööpmeline, suletud
1939 Sonda-Aseri tööstusraudtee, kitsarööpmeline, suletud
1939 Ülemiste-Maardu tööstusraudtee, kitsarööpmeline, suletud - 1939 alustatud Abja-Tõrva-Valga raudtee jäi pooleli, 1940. aastal oli Eesti üldkasutatavate raudteede pikkus 1447 km.
- 1960 Klooga-Klooga Ranna, laiarööpmeline
1971 Lelle-Pärnu, laiarööpmeline
1981 Pärnu-Mõisaküla-Riia, laiarööpmeline, suleti 2000 - 2011 Koidula raudteejaam (ühendab Tartu-Petseri ja Valga-Petseri liine)