Eestlased arendasid uudse ID-kaardi lugeja +ID (sobib neile, kes palju reisivad)
Sel korral tutvustame eestlaste arendatud uuenduslikku ID-kaardi lugejat, kirjutab Kahvel.ee.
(Forte toimetajalt: Kahvli artikkel pakkus huvi isegi meie tehnikahuvilisest presidendile, nagu näha Ilvese Twitteri-voos!)
Erinevalt enamikest teistest ID-kaardi lugejatest, mis täidavad vaid üht funktsiooni, on sellesse integreeritud MicroSD-mälukaardi lugeja. Lisaks on +ID nimeline toode minimalistliku disainiga.
+ID tagamaadest andsid Kahvlile intervjuu Argo Männiste, Arte Ermel ja Martin Lazarev.
Männiste sõnul tekkis +ID idee 2009. aastal, mil idee autor leidis, et pidevalt reisides on tülikas tassida kaasas juhtmega ID-kaardi lugejat.
Idee autoriks on fotograaf-disainer Martin Lazarev, kes on viimased 6 aastat elanud Brasiilias.
Mõte sai suurema hoo sisse, kui Männiste kohtus Ermeliga ühes Kagu-Aasia rannalinnas, kus tutvustas talle +ID ideed. Pärast Männiste ettepanekut nägi Ermel koostöös suurt potentsiaali.
Pärast seda kohtumist hakkasid asjad liikuma ja reaalse tootearendusega sai peagi algust teha. Ermeli sõnul võttis arendustöö aega neli aastat, millest paar esimest kulus Lazarevi esialgsete tehniliste jooniste täiustamiseks.
Aeglasevõitu tunduva arendustöö põhjus tulenes sellest, et tiimiliikmed asusid ümber maailma laiali, mistõttu oli kohati omavaheline suhtlus raskendatud. Disaineri sõnul olid esimesed prototüübid väga kohmakad ning päris esimene tehti sootuks papist.
2011. aastal, mil leiti Aasiast koostööpartner, algas tihedam tootearendus. Ühtekokku arendati Hiina partneriga kaks erinevat prototüüpi. Paraku jäi nendega alustatud koostöö üürikeseks.
Kuigi Ermeli väitel olid hiinlased nõus tootmist kiirelt ning soodsalt alustama, ei näinud tiim neis siiski head koostööpartnerit.
Hiina partneri otsingute käigus lekkisid ka algsed tööjoonised, mille kohmakat ja riiulikomponentidest kiirelt kokkuklopsitud tulemust võib ka Eesti poelettidel näha. Selle ilmnemisel otsustati veelgi rohkem tootearendusele aega panustada.
Loe täisteksti ja vaata pilte saidil Kahvel.ee.
