Miks loomad üritavad rääkida nagu inimesed?

 (3)
Miks loomad üritavad rääkida nagu inimesed?
Jaapani keele fänn Shiba Inu BeniFoto: Twitter, @a_t_k123

Jaapani keel on üks maailma raskemaid keeli, kuid selle Jaapanist pärit Shiba Inu jaoks tunduvad vähemalt mõned sõnad võrdlemisi kenasti välja tulevat, eriti arvestades, et tegemist on koeraga.


Loomad, kes üritavad inimkeeles rääkida, on huvitav fenomen. 2010. aastal uuris Adriano Lameira Kölni loomaaia orangutani Tildat, kelle kohta oli varem teada, et ta oskab vilistada nagu inimene. Kui teadlane oli kaamera Tildat salvestama pannud ja hakkas hiljem salvestatud materjali läbi vaatama, selgus, et ahv suutis palju enamat - ta oskas plaksutada ja inimesele väga sarnaselt, kuid oluliselt madalamalt kõne-sarnaselt koriseda.

Teadlaste hinnangul ei ole Tilda ainus loom, kes tahab inimesesarnaselt kõlada - sarnast tendentsi on varasemalt täheldatud näiteks elevantide ja vaalade puhul. Kõige tuntumaks näiteks on ilmselt aga papagoid, kelle fenomen seisnebki selles, et nad suudavad inimese kõnet matkida. Kuna papagoide häälepaelad on väga tugevad ja painduvad, saavad nad loomadest kõige edukamalt inimese moodi "kõnelda".


Teadlased arvavad, et peamiseks põhjuseks, miks just need loomad suudavad inimeste kõne sarnaseid helisid luua, on see, et neil on spetsiaalne ajuehitus, mis võimaldab neil enda kõnekeskuseid täpselt kontrollida ja helisid õppida. Selline aju osa on olemas ainult mõningatel loomadel, kes ongi kõiksugu helide õppimises ja kordamises väga pädevad.

Teadlased on neid nähtusi korduvalt uurinud ning on leidnud, et siinkohal tulevad mängu geenid - näiteks võimaldab inimestel rääkimist sama geen, mille abil mõned linnud laulavad. Kõigil loomadel aga ei pruugi see geen samamoodi aktiveeruda. Huvitav on siinkohal see, et evolutsiooniliselt on helisid õppida suutvad loomad väga erinevatel tasanditel - näiteks kuuluvad sinna hulka inimesed, nahkhiired, elevandid, hülged, delfiinid, vaalad, papagoid ja koolibrid.

Peale selle on teadlased leidnud, et enamik loomadest, kes üritavad inimkeeli vestelda, kuuluvad sotsiaalsete loomade rühmadesse. Kuna nad on oma liigikaaslastest eraldatud, jääbki nende ainsaks võimaluseks üritada sotsialiseeruda inimestega ning matkida inimkõnet. Samas ei oska aga suur osa loomadest sõnade tähendust mõista, vaid nad üritavad sõnu kopeerida, hoomamata nende tähendust.

Siinkohal on üks suur erand ning selleks on Aafrika hallpapagoid. Eriliseks näiteks on doktor Irene Pepperbergi välja õpetatud hallpapagoi Alex, kes suutis vastata keerulistele küsimustele, eristada numbreid ja abstraktseid mõisteid. Alex on küll nüüdseks surnud, kuid doktor Pepperberg töötab juba järgmiste papagoidega, et välja õpetada teisi Alexi-sarnaseid isendeid.


Sellele, miks just Aafrika hallpapagoid niivõrd targad on, teadlastel veel vastust ei ole. Selge on hetkeseisuga vaid see, et kogu loomade inimkõne matkimise teema vajab veel põhjalikku edasist teaduslikku uurimist.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare