Hiljutise uurimuse tarbeks analüüsiti 600 uue taime-, looma või muu liigi, kes alates 2007. aastast teadusmaailma jaoks avastatud, eelnenud käekäiku. Ilmnes, et luu- või koenäidistel on juba tavaline seista keskmiselt 21 aastat riiulis, enne kui keegi tõsiselt nende põhjal järeldusi viitsib teha. On lausa mõtet kasutada omaette terminit - "näidiste riiulielu".

Ja statistiline keskmine kinnitab ka seda, et palju lihtsam kui elusloodusest uusi liike leida, olekski hakata tõsisemalt vaatama tolmunud muuseumiriiulitele. Avastused vaid ootavad tegemist, keskmiselt siis 21 aastat.

Loomulikult on ka muuseumieksemplarid algselt loodusest korjatud, aga tavaliselt pole teadlastel aega neid põhjalikult uurida. Riiulid täituvad palju kiiremini, kui seal seisvaid asju isegi liigitada jõutakse. Näiteks Indoneesia augurästiku tuvastamiseni kulus isegi 206 aastat, seni tema näidis vedeles lihtsalt muuseumis, Samoas elava nahkhiire Pteropus allenorum tuvastamiseni kulus samal põhjusel 153 aastat.

Selle uurimuse autoriks oli kolm Prantsuse bioloogi, kelle artikkel ilmus 20. novembri ajakirjas Current Biology.