Imelise taastootmisvõimega uss Vahemere rannavetest, kes keeldub suremast
Kui ta pooleks lõigata, areneb juppidest kaks identset indiviidi. Kui ta kaotab pea, kasvab talle uus. Ja ta väldib vanadust, uuendades jooksvalt oma organeid. Lameuss Schmidtea mediterraneal on ebaharilikult visa hing.
100 aastat tagasi viis bioloog Thomas Hunt Morgan läbi koleda eksperimendi. Ta lõikas ühe lameussi skalpelliga väikesteks tükkideks. Tükke sai kokku 279 ja igaühest neist kasvas uus elav uss. Hämmastusega järeldas Morgan, et lameussil oli arusaamatu võime ennast taastoota ja et vaid 10 000 rakuga tükike suutis eluvõimeliseks indiviidiks areneda. Vahendab ajakiri Imeline Teadus.
Morgani lameusside uuringud vajusid suureks osaks 20. sajandist unustusehõlma, aga mõni aasta tagasi pälvisid need tagasihoidlikud väikesed ussid taas teaduse tähelepanu. Tänapäeval kasutavad teadlased molekulaarbioloogia meetodeid, et lameussilt tema erakordse elujõulisuse saladus välja ahvatleda. Nad loodavad, et uutest teadmistest sellest visast lameussist, ladinakeelse nimega Schmidtea mediterranea, võib tulevikus inimesele kasu olla.
Tüvirakud uuendavad elu
Lameusside seas on iseäranis suur grupp niinimetatud lamelasi, kellel on võime ennast regenereerida. Selle ainulaadse omaduse eest võivad nad tänada ühte erilist tüüpi tüvirakku, mida nimetatakse neoblastiks.
Kõikidel loomadel on elu varases staadiumis tüvirakke, aga pärast lootestaadiumi kaotavad need oma tähtuse. Lamelastel on aga terve elu jooksul tüvirakud üle keha jaotunud ja see võimaldab lameussidel ennast taasluua.
Teiste loomade puhul ehitavad tüvirakud lootestaadiumis kõik koed üles, aga lamelastel parandavad tüvirakud ka kahjustunud kudesid. Kui lameuss näiteks pooleks lõigata, siis neoblastid jagunevad ja liiguvad kahjustunud koe poole. Need rakud on totipotentsed, see tähendab, et need võivad areneda igat tüüpi kudedeks - ja mis eriti tähtis - integreeruda olemasoleva koega.
Ühe lihtsa katsega näitasid USA Massachusettsi tehnoloogiainstituudi teadlased hiljuti, et lameussi Schmidtea mediterranea tükikeses piisab vaid ühest tüvirakust, et luua terve uus loom. Eksperiment läbiviimisel pommitati lameussi radioaktiivse kiirgusega, kuni kõik rakud olid nii kahjustunud, et need ei jagunenud enam. Seega ei suutnud lameuss enam oma organeid taastada ja kahjustunud kude välja vahetada. Siis võtsid teadlased ühelt tervelt lameussilt üheainsa neoblasti ja istutasid selle sureva indiviidi tagaossa. Kahe nädala pärast oli tüvirakk välja vahetanud kõik surevad rakud ja lameuss oli jälle elu ja tervise juures.
Püsib igavesti noor
Võime oma organeid uuendada tähendab, et lameuss võib elada peaaegu igavesti. Vanaduse üheks määratluseks on näiteks elu jooksul kuhjuvad kahjustused. Aga kuna lameussid suudavad enda kahjustunud osad jooksvalt välja vahetada ja parandada isegi väga suured kahjustused ükskõik millises organis, kaasa arvatud ajus, siis püsib ta järelikult igavesti noor.
Lameusse peetakse seega äärmiselt aeglaselt vananevateks ja pikaealisteks. Inglismaa Nottinghami ülikooli teadlased näitasid mõne aja eest, et Schmidtea mediterranea rakud võivad korduvalt jaguneda, ilmutamata sealjuures mitte mingisuguseid vanadusmärke, mis tekivad teiste organismide tüvirakkudel.
Lameusse on siiski võimalik tappa ja seega pole nad surematud. Aga kui neid hoida puhtas vees ja toita korrapäraselt pisiloomadega, võivad nad elada üle 15 aasta. Seda on üle 10 korra rohkem kui palju suurema vihmaussi puhul. Ja kuna tavaliselt elavad loomad seda kauem, mida suuremad nad on, siis aitab see asjaolu lameussi visale ja haavamatule kuulsusele kaasa.
Tuleb inimkonnale kasuks
Teadlased on alates Thomas Hunt Morgani teedrajavast lameussikatsest 100 aastat tagasi väga kaugele jõudnud. Nad tunnevad palju paremini bioloogilisi mehhanisme, mis end lameusside superrakkudes peidavad. Siiski seisab ees mitmete ülesannete lahendamine, enne kui neid teadmisi saab meditsiinis ära kasutada. Seda põhiliselt seetõttu, et imetajate ja inimeste organid ja koed on palju kõrgemalt arenenud ning palju spetsialiseerunumad kui lameussi omad ja seepärast on neid ka palju keerulisem regenereerida. Inimeste tüvirakke kasutatakse juba nüüd erinevates ravides ja nende potentsiaal muutuks väga suureks, kui neid kombineerida lameusside vapustava võimega ennast regenereerida.
Eksperdid on kindlad, et visa lameussi uuringutest võib ühel hetkel inimkonnale kasu olla - kas me oleme tulevikus ka võimelised maharaiutud pea tagasi kasvatama või vähist haaratud maksa uuendama, näitab vaid aeg.
