Habras vanake: Michelangelo Taavet võib järgmise maavärinaga kokku variseda

 (13)

Habras vanake: Michelangelo Taavet võib järgmise maavärinaga kokku variseda
Pesupäev mullu veebruaris. Taavetit puhastatakse ja hooldatakse kaks korda aastas.AP

Nagu eakate puhul ikka, on ka 513-aastase Taaveti murekohaks liigesed ja luud. Mitte küll päris sõna otseses mõttes, sest marmorskulptuuri sees neid muidugi pole, kuid just Taaveti pahkluude ümber on ohtlikud mikromõrad.

The Times kirjutab, et teadlased ja kunstiajaloolased on 5,2 meetri kõrguse Firenzes asuva kuju pärast tõsiselt mures.

Mõrad ei ole siiski äsja tekkinud, vaid kunstisõbrad märkasid neid juba 19. sajandil. Hiljem on neid ka kaardistada üritatud. Aastal 2014 viisid itaalia geoloogid läbi aga spetsiaalse uuringu, millega üritati prognoosida, kuidas maavärinad mõranenud jalgadega skulptuurile mõjuda võiksid. Selleks tehti kujust mitmeid 10 sentimeetri pikkusi mudeleid, mida siis tsentrifuugis proovile pandi. Selgus, et kui maavärin kuju enam kui 15 kraadi kallutab, võib see üsna hõlpsalt pahkluude kohalt murduda ja postamendi otsast alla kukkuda.

Et eelmise aasta augustis ja oktoobris tabasid Itaalia keskosa maavärinad, on lisaks inimeste ka Itaalia rohked kunstiväärtused murekohaks saanud. Lisaks sellele, et mullu sai traagiliselt hukka üle 300 inimese, kannatasid ka mitmed muuseumid, kirikud ja monumendid. Eelmise aasta maavärinate epitsentrid jäid Firenzest 160-200 kilomeetri kaugusele lõunasse.

"Ei saa välistada, et maavärinad levivad põhja poole," ütles kuju uurinud maateadlane Alessandro Martelli The Timesile. "Michelangelo Taaveti kindlustamisega seismiliste ohtude eest on ülikiire."

Loe veel

Seotud lood:

Valitsus on aastaid lubanud Taaveti koduks olevale Galleria dell`Accademiale 200 000 euro suurust toetust, et probleem lahendada, aga raha on muuseumirahvas aga näinud sama palju kui oma kõrvu. Kui toetus peaks saabuma, on teadlastel siiski ka lahendus välja pakkuda. Taaveti postamendi alla saaks paigaldada spetsiaalse antiseismilise kihi, mis maavärina puhul sellega tõugetega kaasa liiguks. Kas raha ja lahendusega enne valmis saadakse, kui Itaaliat järgmine maavärin tabab, on iseküsimus, nendib The Times.

Michelangelo lõi Piiblist tuttava kuningas Taaveti skulptuuri ajavahemikul 1501-1504. Erinevalt paljudest teistest Taaveti kujutistest, kus teda kujutatakse pärast võitlust Koljatiga, on see skulptuur Taavetist võitluseks valmistumas; täpsemalt kujutab see hetke, mil ta on otsustanud Koljatiga heidelda. Esialgu oli plaan kuju Firenze katedraali katusele paigutada, ent ühel hetkel sai selgeks, et kuus tonni kaaluvat skulptuuri sinna tõsta ei suudeta. Kutsuti kokku nõupidamine, millel osales muuhulgas ka teine kuulus renessansi kunstnik ja leidur Leonardo da Vinci (ta oli Michelangelost üle kahekümne aasta vanem ja mehed olid üsna kibedad rivaalid) ja otsustati, et parim koht saab olema Palazzo della Signoria ehk toonase Firenze vabariigi valitsushoone juures.

Tuppa ehk galeriisse lasti Taavet lõpuks aastal 1873.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised