The Telegraph vahendab kooli- ja kolledžijuhtide liidu peasekretäri asetäitja Malcolm Trobe`i sõnu, kes ütles, et praegune põlvkond ei ole traditsioonilise sihverplaadi ja osutite lugemisel sama osav, kui eelmised. "Nad on harjunud sellega, et aega näidatakse neile digitaalselt - telefoniekraanil, arvutiekraanil. Peaaegu kõik seadmed, mis neil on, on digitaalsed ja nii ongi noored harjunud sellega, et nad näevad kõikjal digitaalset ajanäitu."

Varem koolidirektori ametit pidanud Trobe ütles, et õpetajad soovivad, et õpilased oleksid eksamite ajal võimalikult lõõgastunud meeleolus. Traditsiooniline kell võib olla ülemäärase stressi põhjustajaks, kui eksamit sooritav noor sellest aru ei saa.

"Me ei soovi, et õpilased hakkaksid kätt tõstma, et küsida, kui palju aega eksami lõpuni on," ütles ta. "Digikellade kasutamisel on suur eelis, sest nende puhul on palju raskem järelejäänud aja arvestamisel eksida."

Mitmed briti õpetajad on sotsiaalmeedias kirjutanud, kuidas pärast seda, kui selgus, et õpilastel osutikella mõistmisega raskusi on, nad analoogkellad digitaalsetega asendasid.

Osutitega kella mittemõistmisest tõsisema murena hoiatas selle aasta alguses briti pediaater-terapeut Sally Payne, et lastel on järjest keerulisem pliiatseid-pastakaid käes hoida, kuna nad kasutavad igapäevaselt järjest rohkem tehnoloogiat.

"Et pliiatsit enda haardes hoida ja liigutada, on vaja väga tõhusat kontrolli väikeste sõrmelihaste üle. Lastel on vaja väga palju harjutada, et need oskused omandada," ütles ta. "Lihtsam on anda lapsele iPad, kui innustada teda tegema midagi sellist, mis soosib lihaste arengut nagu seda on näiteks ehitusklotsidega mängimine, lõikamine-kleepimine või muude mänguasjade kasutamine. Seetõttu ei arenda nad välja ka baasoskusi, mida on tarvis pliiatsi haaramiseks ja hoidmiseks."