Aidsieitamise tõttu surevad tuhanded
Maggiore uskus, et HIV ei põhjusta aidsi ning ravimeist pole HI-viiruse puhul mingit kasu. Maggiore oli HIV-positiivne, ei võtnud ravimeid ning keeldus sellest isegi raseduse ajal, ehkki see oleks võinud aidata ta tütrel aidsist pääseda. Ta kogus tuntust ka oma tütart rinnaga toites, ehkki HIV-positiivsed ei tohiks seda kindlasti teha. Tema tütar suri kolme aasta eest aidsi põhjustatud kopsupõletikku. Ta jõudis elada kõigest kolm aastat, kirjutas
Maggiore mitte ainult ei keeldunud ravist endale ja oma tütrele, vaid levitas oma uskumusi nii kuis jõudis. Ta veenis rasedaid naisi, et need seisaksid vastu arstide soovitustele võtta azidotümidiini (AZT), mis takistab viiruse kandumist emalt lapsele. Kõhu peale kirjutatud „No AZT“, figureeris ta rasedana ajakirja Mothering kaanel.
Maggiore ei olnud üksikvõitleja. Tema mõtteid suunas ühe teise tuntud aidsieitaja molekulaarbioloogi Peter Duesbergi looming. Duesberg ei suutnud veenda teisi teadlasi, et HIV ei põhjusta aidsi ning pöördus seetõttu laiema publiku poole, kelle seast leidis märksa rohkem andunud kuulajaid. Üks neist oli Sunday Timesi ajakirjanik Neville Hodgkinson.
1990. alguses avaldas ta mitmeid pikki kirjutisi selle kohta, et HIV ja aids ei ole üksteisega üldse seotud. Aafrika aidsiepideemiat nimetati müüdiks. Asi oli niivõrd tõsine, et maailma mainekaim teadusajakiri Nature pidas vajalikuks avaldada kommentaari, milles hoiatati, et Sunday Timesis avaldatu on tõsiselt eksitav ning tõenäoliselt katastroofiliste tagajärgedega.
Duesbergi saatis suur edu Aafrikas. Ta oli isegi Lõuna-Aafrika Vabariigi presidendi Thabo Mbeki nõuandjaks aidsi küsimustes. Ilmselt oleks paljud inimesed kauem elanud või aidsi haigestumata jäänud, kui nõuandjaks oleks olnud keegi pädevam.
Ühe uuringu kohaselt oleks aastatel 1999–2007 suudetud ära hoida 171 000 inimese nakatumine ja 343 000 surm, kui Lõuna-Aafrikas oleks HIVi ravimeid kasutatud samal määral kui lääneriikides.
