Top Geari TEST: Tore, tark ja toretsev Opel Zafira Tourer
Opel Zafira on üks esimesi mahtuniversaale, mille seitset istet sai lihtsa vaevaga põrandasse uputada. Siledapõhjalise kaubaruumi tekkeks ei pidanud ühtki neist bussikesest välja tõstma. Uue sajandi teisel aastakümnel on teise põlvkonna Zafira ikka veel müügis. Sest Opel arvab, et nende uusim 7-kohaline – Zafira Tourer – sai nii keeruline ja efektne, et ontlikumad pered võivad taolisega kokku elades peavalu saada.
See on küll pretsedent, et uue mudeli turule tulles vana veel paralleelselt müüki jääb. Kõlab veidralt, igatahes. Mispärast Opelil siis hirmu tunda põhjust on? Aga sellepärast, et Zafira Tourer sisaldab tõepoolest lisaks nende 2. ja 3. istmerea lõputule mehhaanilisele ümberpaigutamisele, mille lihtne lapsevanem ikka läbi hammustab, kontinentidevahelise lennuki kokpiti jagu kõiksugust elektroonilist virr-varri.
Tagatipuks on Zafira Toureril Astra GTC eeskujul peaaegu topeltsuur esiklaas ehk võimas läbipaistev laup, mis eesistujail sõidu hubaseks ja valgusküllaseks muudab. Tagaistujaile on oma klaaskatus. Olgu neid istujaid siis kaks, kes lesila ehk lounge'ilikul moel enesele kesmisest istmest soliidse tsaariaegse aknalaua laiuse käetoe voltinud on. Või tervelt viis, kellest päris tagumised kaks maksimaalselt teismelised olla võivad. Siis on kõigil mugav.
Ruumi on Zafira Toureris ohtralt ja panipaiku kümneid. Süvenemine neisse kõigisse paigutatud asjadesse, meenutamine, kus mis asub, ajab pea valutama. Või ka mitte, sest kui oled end kogu pardaelektroonikaga kurssi viinud, pole enam ka 300 panipaiga sisu detailse mäletamisega probleeme.
Zafira Toureril on FlexRide vedrustus, mida Eestimaa auklikel teedel parim Tour ehk mugavaimas asendis hoida on. Tavaseadele lisaks on ka Sport, mis passib Saksamaa autobahnidel pruukida. Näidikud hõõguvad seepeale punaselt, jäigastub rool, gaasipedaal ning vedrustus, ent nii sportlikuks kui Ford S-Max Opel ikkagi ei lähe. Mis on mõnus, sest kes ikka tahaks 7-kesi hullumeelse pereisa ringrajasõidu ambitsioone kusagil Lääne-Virumaa käänulistel metsavaheteedel krae vahele saada.
S-Max on seest ja väljast edev. Zafira Tourer aga suisa toretsev. Jõehobujas kere on õnnestunud atleetlikuks vormida. Viimased kitsaskohad välimuse osas silub auto iseloom ja tarkus: küll oskab see automaatselt kiirust ja pikivahet hoida, anda märku nn. „surnud nurgas“ varitsevast kaasliiklejast, tunda ära liiklusmärke, kamandada juhti autot täpselt oma sõidurajal püsima, õpetada inimest oma Opelit parkima, lülitada ise kaugtulesid ja mootorit sisse-välja jne. Tagatipuks kandma ahtri alt välja sõitval sahtlil tervelt nelja jalgratast kasvõi 200 km/h autobahnil tuisates. See kõik on lihtsalt super. Aga paljudele kindlasti ka liig, mis liig. Ühelt poolt teeb see auto nii palju inimese eest ära, ent pakub teisalt tohutult võimalusi, mille stressituks pruukimiseks peab olema harjunud väga palju asju korraga tegema. Nagu tänapäeva inimesed, tegelikult, ju ongi. Kes tahab lihtsamat perebussi, saab Opelilt veel ka vana Zafira kätte.
Liitu TopGear Eestiga ka Facebookis, kus näed, kuidas ajakirja tehakse ja pääsed ligi materjalidele, mis ajakirja ei jõuagi!
Telli TopGear Eesti SIIT otsekorraldusega vaid 3 eurot number - aastaga saad koju 1600+ lehekülge eestikeelset Top Geari sisu!
