FOTOD ja FAKTID: Johan Laidoner ning Eesti armee vangistatud eliit enne oma surma

 (169)
Laidoner
LaidonerFoto: Kollaž, repro

Esimesel Nõukogude okupatsiooni aastal hakati täide viima laiaulatuslikke arreteerimisi, maalt välja saatmisi ning ka hukkamisi. Kokku arreteeriti Nõukogude okupatsiooni ajal (juuni 1940 - oktoober 1941) 7691 inimest, paljud neist saadeti maalt välja ning nad hukkusid Siberis. 1940. aasta suvel, mil Eesti okupeeriti, arreteeriti lisaks poliitilisele eliidile ja haritlastele ka ohvitserkond, nimekirjade koostamine oli Nõukogude Liidus alanud varem.

President Konstantin Päts ja kindral Johan Laidoner olid koos peredega Eestist küüditatud juba enne ametlikku Eesti liitumist Nõukogude Liiduga. Sõja puhkedes nad arreteeriti ning nad viibisid vangistuses oma elu lõpuni.

Johan Laidoner
Sündinud 12. veebruar 1884 Vardja Viljandimaa - surnud 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla NSV Liit. Oli Eesti sõjaväelane, 1940. aastal sõjavägede ülemjuhataja ning Eesti poliitik.

Vangistuses Foto: Kollaaž, ERA
Seotud lood:


Fotodel vasakul 1930ndate lõpus tehtud pildil sõjavägede ülemjuhatajana, paremal NKVD vangina.

Laidoner oli üks esimesi, kelle juba vahi all viibiv Konstantin Päts pidi ametist vabastama. See toimus 22. juunil. Loe juunipöörde kohta rohkem lähemalt siit: 70 AASTAT SÕJA LÕPUST: Varese "rahvavalitsuse" esimesed Stalini erivoliniku poolt koordineeritud sammud 

Nikolai Helk Sünninimega Nikolai Tšistjakov, sündinud 25. jaanuar 1886 Laiuse Kirikuküla; surnud 14. mai 1941 Tallinn (teistel andmetel 14. oktoober 1941) oli Eesti sõjaväelane ja jurist.

Eesti okupeerimisel vallandati ta 15. september 1940 ametist ja arreteeriti kaks päeva hiljem. Ta mõisteti Balti Sõjaväeringkonna sõjatribunali poolt 7. aprillil 1941. aastal §58-4 ja §58-13 alusel surma. Esitas kassatsioonikaebuse, mis 12. mail 1941. aastal lükati tagasi. Kohtuotsus viidi täide 1941. aasta 14. mail Tallinnas. Tema matmispaik on teadmata. Teistel andmetel hukati ta alles 14. oktoobril 1941.

Vangistuses Foto: Kollaaž, ERA

Eesti sõjaväe kindlamajorina aastal 1937, NKVD vangina aastal 1940.

Hugo Kauler - kindralmajor

Sündinud 2. oktoober 1893 - surnud 22. september 1942 Norillag, NSV Liit

Eesti Vabadussõjas 1. suurtükiväepolgu (1918), suurtükiväe kindralinspektor (1928-38), aastail 1940-41 182. Eesti Laskurdiviisi suurtükiväe ülem.

28. juuni 1941 vahistati, lasti maha Norilskis Norilski parandusliku töö laagris.

Vangistuses Foto: Kollaaž, ERA


Herbert Brede - kindralmajor

Sündinud: 25. aprillil 1888 Püssi vald - 6. oktoober 1942 Norilsk, NSV Liit. 

Okupeeritud Eestis määrati Brede sõjaväest moodustatud 22. territoriaal-laskurkorpuse suurtükiväe ülemaks, kust ta vallandati juuni alguses 1941. aastal ning arreteeriti 28. juunil 1941. (Mõnedel andmetel saadeti Herbert Brede juunis Moskva akadeemiasse õppima ning ta arreteeriti seal koos teiste eesti ohvitseridega sõja puhkemise järel.) 

Pildistatud Eesti sõjaväe kindralmajorina aastatel 1935-1940, paremal NKVD vangina

Vangistuses Foto: Kollaaž, ERA

Ta sattus Venemaale Norilski vangilaagrisse. Seal mõistis sõjatribunal ta 29. juulil 42 süüdi §58-16, §58-2 ja §58-11 alusel ning 6. oktoobril 1942. lasti Herbert Brede Norilski laagris maha.

Martin Volmer Jervan 1. mai 1891 Tallinn - 15. september 1942 Tšeljabinski vangilaager; oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor-meedik).

1940. aasta Eesti okupeerimisel määrati ta Eesti sõjaväest formeeritud 22. Territoriaal-Laskurkorpuse sanitaarteenistuse ülemaks.

10. märtsil 1941 arreteeriti ja viidi sama aasta suvel Venemaale, kus hukati Tšeljabinski vangilaagris.

Vangistuses Foto: Kollaaž, ERA


Vasakpoole foto tehtud ajavahemikus 1937-1940, parempoolne NKVD vangina.

Johannes Raud

Kolonelleitnant, sõjakooli ülem, sündinud 1892- surnud 1942.

Vangistuses Foto: Kollaaž, ERA


-Loos kasutatud fotod: Viljandi muuseum, ERA, ERAF

-Wikipedia

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare