Kihutades läbi Arktika: Vene tanker purustas Kirdeväila läbimise kiirusrekordi

"Kihutamist" pealkirjas ei tasu muidugi sõna otseses mõttes võtta, aga laevandusettevõttele Sovkomflot kuuluv alus sai tegelikult rekordiga maha küll. Ning lisaks sellele laev nimega Christophe de Margerie hakkama veel teisegi märkimisväärse saavutusega - nimelt sõitis see läbi Norrast Koreasse ilma jäälõhkuja abita.

Christophe de Margerie lastiks oli vedeldatud looduslik gaas ja laev sõitis mööda Kirdeväila ehk Põhja-mereteed. Kirdeväila nimi tuleb sellest, et sõitu ümber Euraasia mandri põhjaosa alustatakse Atlandi ookeani kirdeosast.

Eesti Entsüklopeedia veebiversioon ütleb, et üldiselt navigeeritakse seal peamiselt juulist septembrini, ajuti oktoobrini ja laevad sõidavad tavaliselt karavanides jäämurdjate abiga. Et marsruut sõltub jääoludest, kulgeb laevatee Siberi põhjaranniku lähedal, kus meri on suhteliselt madal. See takistab jäämägede lähenemist ja jää suuremat kuhjumist. Kõige raskemini läbitavad on väinad ning tuulte ja hoovuste toimel suviti moodustuvad jäämassid Taimõri poolsaare ja Aioni saare lähedal.

Nüüd jõudis Christophe de Margerie Norrast Lõuna-Koreasse 19 päevaga - kolmandiku võrra kiiremini kui Suessi kanali kaudu sõites. Kara merest Beringi väinani jõudmiseks kulus laeval 6 ööpäeva, 12 tundi ja 15 minutit.

Nagu Sovkomflot pressiteates ütleb, et on Christophe de Margerie maailma esimene ja seni ainus jäämurdjast vedelgaasitanker. Laev on ehitatud Lõuna-Koreas Daewoo poolt ja see on esimene omalaadne, millele on antud Arc7 jääklass. See tähendab, et laev on võimeline töötama ka temperatuuril -50 °C ja suudab murda läbi enam kui 2,1 meetri paksusest jääst.

Sovcomfloti kõneisik Bill Spears ütles Popular Mechanicsile, et rekordi näol tegu väga kiire sõiduga - eriti, kui arvestada, et laeval polnud jäälõhkujaeskorti. Et Arktikaga on seotud mitmeid keskkonnamuresid (tänu kliima soojenemisest tulenevale vähesemale jääle võib laevaliiklus seal tiheneda ja tihenev inimtegevus pole puutumata loodusele kunagi hea), on venelaste firma üritanud nüüd oma sõite pisut rohelisemaks tuunida. Nii kasutab laev kütusena sedasama vedeldatud gaasi, mis on ka laeva lastiks. Seeläbi peaks olema võimalik tavapärast vääveloksiidi emissiooni kahandada 90 ja lämmastikoksiidi oma 80 protsendi võrra.

Esimesena sõitis Kirdeväila ida-lääne suunal väidetavalt tervikuna läbi Portugali meresõitja David Melgueiro. Mõningate allikate järgi toimus tema reis Jaapanist Portugali läbi Arktika juba aastal 1660. Selles saavutuses ei saa aga sajaprotsendiliselt kindel olla ja nii on esimese kinnitatud Kirdeväila läbijana suunal läänest itta ajalukku läinud hoopis soomerootslasest parun Adolf Erik Nordenskiöld oma laevaga Vega. Nordenskiöld asus Norrast Tromsøst teele 1878. aasta juunis ja jõudis septembriks peaaegu Beringi väinani välja, aga siis jäi ta laev jäävangi ja väinast läbi sõita said mehed alles järgmisel suvel.

Christoph de Margerie on saanud nime prantsuse naftakontserni Total juhi järgi, kes 2014. aasta oktoobris Moskvas Vnukovo lennuväljal toimunud lennukatastroofis surma sai. De Margerie oli osalenud välisinvesteeringute konsultatiivnõukogu iga-aastasel kohtumisel, millest võttis osa ka peaminister Medvedev. De Margeriega koos oli väikelennukis ka kolm meeskonnaliiget. Lennumasin põrkas kokku lumekoristusmasinaga, mille juht oli purjus ja kõik lennukis viibinud hukkusid.