Inimesed vihuvad vastiku iseloomuga robotülemuse alluvuses agaramalt tööd teha

 (8)
Inimesed vihuvad vastiku iseloomuga robotülemuse alluvuses agaramalt tööd teha
Selles uudises kirjeldatud katsega mitteseotud tuntud humanoidrobot Sophia, kes (õigemini mis) eelmise aasta lõpus Saudi Araabia "kodakondsuse" sai.AP

Hiljuti teadusajakirjas Science Robotics ilmunud uurimusest ilmneb, et me ei pea muretsema mitte ainult sellepärast, et robotid meie töö ära võtavad, vaid ka selle pärast, et humanoidroboteist nõmedad ülemused palju efektiivsemad kui meeldivaks programmeeritud robotid.

Sellise järelduseni jõudsid Auvérgne`i ülikooli teadlased, kusjuures „ülemus“ oli vaid meetripikkune.

Katse, mille käigus see tõsiasi välja selgitati, oli niinimetatud Stroopi test. Nagu vastavasisuline Wikipedia artikkel psühholoog John Ridley Stroopi arhiivile viidates kirjeldab, seisneb see test selles, et katseisikutele näidatakse sõnu värvidest, kusjuures sõna enda värv ja sõna sisu ei ühti – näiteks sõna roheline võib testis olla trükitud punase värviga. Katsejänesed peavad esmalt sõnad ja seejärel värvid, millega sõnad on trükitud, ette lugema. Mõõdetakse, kui kaua sõnade ütlemiseks kulub. Stroopi efekt esineb siis, kui teise testiosa ajad on pikemad, mis viitab sellele, et keeleline töötlus on ajus märksa automaatsem ja tõhusam, kui värvide oma.

Teadlased värbasid eksperimendis osalema 58 tudengit. Mida kiiremini suutsid nad õige vastuse öelda - näiteks, kui sõna sinine oli punase värviga trükitud, oli punane õige vastus -, seda parema skoori nad said.

Asja juures oli aga ka konks. Pärast lasti neil test uuesti läbi teha, aga sel korral pidid nad 60% sellest lahendama nii, et nende kõrval, pooleteise meetri kaugusel seisis ülemuse rollis humanoidrobot nimega Meccanoid. Enne seda, kui tudengid teist korda testi tegid, oli neil võimalik ülemusrobotiga „tuttavaks saada“, esitades talle erinevaid eelnevalt fikseeritud küsimusi. Olenevalt seadetest oli robot vastates kas sõbralik või vastikupoolne.

Seotud lood:

Näiteks oli üks küsimus selline: „kui sa saaksid endale uue sõbra, siis mida sa sooviksid, et ta teaks?“ Sõbralike seadete puhul võis robot öelda näiteks „Seda, et ta juba meeldib mulle väga.“ Halva iseloomuga robot aga vastanuks: „Seda, et mul on igav.“

Sõbralikuks seadistatuna rääkis Meccanoid nalju, ebasõbralikuna aga tegi torkavaid märkusi nagu „Mulle meeldib analüüsimine ja programmide hindamine, aga sina ei saa sellest midagi aru“. Mõnel puhul oli robot lausa jäme, teatades, et „Ma ei pea sõprust millekski.“

Tuli välja, et sellest, missugune oli Meccanoidi iseloom, sõltusid ka testi tulemused. Need, kes tegid testi sõbraliku roboti valve all, said samasuguse skoori nagu esimesel katsel, need, keda jälgis aga vastik, ebasõbralik robot, andsid õiged vastused palju kiiremini.

„Nägime, kuidas robot inimest emotsionaalselt mõjutas,“ ütles uurimuse juhtivautor psühholoog Nicolas Spatola. „Kuna robot on „halb“, jälgisid inimesed selle käitumist ja liikumist tähelepanelikumalt, kuna ta tegutsemine on raskemini ennustatav.“

Tasub meeles pidada, et uuring oli sihtgrupilt väga väike. Roboti jälgimine näis küll Stroopi testi puhul vastajate tulemusi parandavat, aga see ei tähenda, et seda järeldust ka kõigile teistele tööaladele laiendada saab.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare