Wwoofimine – lihtne võimalus suveks linnast maale põgeneda
Mida tähendab mahetaludes wwoofimine?
Lihtsalt ja lühidalt öeldes on wwoofimine vabatahtlik abistamine mahetaludes ehk nn wwoof taludes, kes viljelevad ökoloogilist eluviisi. Need talud annavad wwoofijatele ehk vabatahtlikele vastutasuks peavarju ja kõhutäie ning praktilised teadmised ja kogemused mahepõllumajandusest, selgitas MTÜ WWOOF Eesti Bioneerile.
Teisisõnu on WWOOF (lühend väljendist World Wide Opportunities on Organic Farms) ülemaailmne liikumine, mis viib kokku mahedast eluviisist huvitatud vabatahtlikud ja mahetalud. Wwoofimine panustab ühiskonna mudelisse, kus teadmiste vahetamine toimub vana ja noore, taluniku ja vabatahtliku, meistri ja selli vahel – just nii nagu loomulik elurütm aastasadu toimunud on.
Wwoofimine põhineb suures osas usaldusel. Tallu saabub ju „võõras“, kes tuleb oma harjumuste ja tõekspidamistega nagu täiskasvanu ikka. Üldiselt leiavad tee wwoofimisse kõrgelt motiveeritud inimesed, nii noored kui vanad (vanuse alampiirang on 18 eluaastat, ülemist piiri pole). Siiamaani on talud, kes vabatahtlike vastu võtavad, kogu protsessiga üldiselt väga rahule jäänud.
Kui vabatahtlikud saabuvad välismaalt, on talunikel eriti põnev – võimalus on kõneleda / õppida võõrast keelt, saab osa uuest ja põnevast kultuurist jne. Kõik see on huvitav ja ühtlasi väljakutsuv. Siinkohal on hea tuua näide ühest prantsuse vabatahtlikust ning eesti mahetalunikust, kes esialgu vaid kehakeeles rääkisid – talunik oskas vaid setu ja vene keelt. Vabatahtlikul ei jäänud muud üle, kui eesti (setu!) keel selgeks õppida ning see läks tal päris kiiresti – aasta talus abistades ja keel suus. Tänasel päeval elab seesama vabatahtlik endiselt Eestis ning õpetab tallinlastele prantsuse keelt. Selliseid toredaid näiteid on veelgi ning need kõik kinnitavad vana tõde, et igaüks leiab selle, mida otsib.
Wwoof talunikuks olemine on omaette missioonitöö – niisamuti kui vabatahtlik paneb aega taluniku abistamiseks, investeerib ka talunik oma aega ja energiat vabatahtliku juhendamiseks ja harimiseks. Selline õpiprotsess ongi loomulik osa wwoof liikumisest. Eesmärk on suurendada teadlikkust maaelust, loodushoiust ning keskkonnahoidlikust eluviisist. Lisaks individuaalsele arengule läbi wwoofimise areneb ka maaelu , seda küll pikemas perspektiivis. Nimelt omandavad vabatahtlikud taludes hindamatuid oskusi, mida hiljem oma elus ja töös ära kasutada saavad. Olles kord juba idüllilise ja nauditava maaeluga nakatunud, võib see pisik põhjustada paikapanevat otsust maale kolida ja oma asja ajama hakata – luua endale töökoht kodu lähedale ning seeläbi elavdada maaelu.
Ka siin võib tuua ühe hea näite, seekord Eesti vabatahtlikust. Üks WWOOF Eesti* asutajaliikmetest kogus teadmisi nii Austrias kui Prantsusmaal kitsi kasvatavates taludes, kus valmistati juustu ja muid hõrgutavaid piimatooteid. Nüüdseks on ta tagasi Eestis ning alustas tööd oma meierei ja kitsedega. Asi arenes tasapisi ning täna on endisel vabatahtlikul ametlik mahetalu ca 60 kitsega. Talu on sellest kevadest registreeritud wwoof talu – seega, võite julgesti ka sinna wwoofima minna.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!