VIDEO: Triljoni dollari küsimus: kuidas saada maailma suurimast vase- ja uraanimaardlast metall kätte?
Austraalia üheks rahvuslikuks uhkuseks ja suureks tuluallikaks on Olympic Dami vase- ja uraanikaevandus Lõuna-Austraalias. Lugu maailma suurima vasekaevanduse avastamisest ja kasutuselevõtmisest sarnaneb aga
seiklusjutule uutest teaduslikest avastustest, meeskonnatööst, julgusest ja õnnest.
Lõuna-Austraalias, 560 kilomeetrit Adelaide'ist põhjas, kohas, kus oli ainult üks karjafarm ning seni mitte ühtegi leidu, toimusid 1975. aastal Western Miningu proovipuurimised, mida tõukas tagant ainult üks uudne teooria.
"Seal märke ei olnud. Seal oli niisugune geoloogiline, teoreetiline mudel. Üks meie geoloog käis doktoritööd tegemas ja siis tema doktoritööks oli üks geoloogiline mudel, missugustes kivimites võiks Austraalias vask esineda," kirjeldab otsimistööde käiku mõjutanud mäeinsener ja suurtööstur Arvi Parbo saates "Püramiidi tipus".
"Maapinnal ei olnud mingit märki, et seal sügaval midagi võiks olla. Võtsime proove, analüüsisime - mitte midagi. Kuid geoloogid otsustasid sellegipoolest, et tahavad ühe augu puurida, et vaadata, mis seal on.
Esimesed 350 meetrit ei olnud mitte midagi, 350 meetri sügavuses läksid ühe teise kivimi sisse ja see oligi, seal oligi 1 koma midagi protsenti vaske sees. See näitas, et me oleme leidnud sellise koha, kus võib olla midagi erakordset," kirjeldab Parbo ajaloolisi hetki.
Alles kümnes proovipuur tabas maardlat, mille sarnast polnud varem nähtud. Maardla, mis ristiti nimega Olympic Dam, oli tõeliselt ajalooline leid ja nii oluline rahvusliku uhkuse allikas, et selle avastamisest kirjutati 2010. aastal eraldi raamat.
"Praeguste hindade järgi, kui te hindate kogu seda metallisisaldust, mis seal on, see on vask ja siis uraan ja kuld ja hõbe ja arvestate tänaste hindadega, siis see on kõige väärtuslikum maardla maailmas, mis on kunagi leitud," ütleb Parbo.
Nii avastati maailma suurim maardla, milles materjali kaevandamiseks jätkub sajanditeks.Kuid sellega lugu siiski veel ei piirdu. Parbo juhitav kaevanduskompanii oli teinud küll oma ajaloo suurima leiu, aga nende teel seisis veel üks märkimisväärne takistus. Vask esines nimelt harva nähtavas kombinatsioonis uraanimaagiga ja seda kartsid austraallased nagu tuld.Selleks, et vaske maagist kätte saada, tuli luua uudne tehnoloogia, kuidas radioaktiivne maak muust maavarast ohutult eraldada.
Et lahendada sõna otseses mõttes triljoni dollari küsimus, kuidas eraldada uraan ülejäänud mineraalidest, töötati välja ainulaadne tehnoloogia. Tänu sellele toodab Olympic Dam aastas ligikaudu 220 000 tonni vaske, 4000 tonni uraanioksiidi, 850 000 untsi hõbedat ja 90 000 untsi kulda.
Kaevanduse ja rikastamistehase ümber keset kuuma ja kuiva kõnnumaad kerkis Roxby Downsi linn, kus elab täna umbes 5000 inimest. Juba 1978. aastal sai Arvi Parbo Inglise kuningannalt Austraalia tööstuse edendamise eest sööri tiitli. Ta on ainus eestlane, kes selle tiitli pälvinud.
Vaadake ka videot Arvi Parbost:
Rohkem lisainfot leiate Veebiakadeemiast.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!