Venemaa näeb Kuukoobastes sobivat kohta baasi rajamiseks
Krikalev, kes on muu hulgas kuulunud kahe kosmosejaama ja mitme USA kosmosesüstiku meeskonda, juhatab praegu Moskva lähistel tegutsevat kosmonautide koolituskeskust, mida nimetatakse Tähelinnaks (Zvjozdnõi Gorodok). Koos Venemaa teadlastega võttis ta hiljuti Kuu-baasi rajamise võimalikkuse teemal sõna mehitatud kosmoselennunduse tulevikku vaagiva foorumi raames, vahendab PhysOrg.
Artiklit illustreerival fotol, mille tegi NASA kuuvaatlussond Lunar Reconnaissance Orbiter, on kujutatud Vaikuse meres leiduv koobas või auk. Teadlased on augu sügavuseks hinnanud üle saja meetri; Kuu orbiidil tiirlevad kosmoseaparaadid on leidnud mitmeid teisigi koopaid. Kuu-uurijad analüüsivad praegu neid ülesvõtteid eesmärgiga selgitada välja, kas Maa loodusliku kaaslase pinna all võib veel leiduda laiaulatuslik laavatorude süsteem.
“Uus avastus, mis annab mõista, et Kuu võib olla üsna poorse ehitusega taevakeha, võib suuresti muuta meie lähenemist Kuu-baaside rajamisele,” rääkis Krikalev. “Kaoks vajadus kuupinna kaevandamise, müüride ladumise ja katuste ehitamise järele. Koobaste lihtsustatult öeldes kinnikittimiseks piisaks kõva välimise koorikuga täispuhutavast moodulist.”
Reuters tsiteeris ka Vene teadlast Boris Krjutškovi, kes avaldas arvamust, et esimesed taolised Kuu-kolooniad võivad valmida juba aastaks 2030.
Krikalev on kosmilises ruumis kokku veetnud rohkem kui kaks aastat oma elust. Esimest korda startis ta pikemaajalisele komandeeringule Nõukogude kosmosejaamas Mir 1988. aastal ning on jaamas viibinud ka kaks järjestikust vahetust perioodil 1991. aasta maist 1992. aasta märtsini. Tema orbiidilviibimise vältel lagunes Nõukogude Liit ja Mir muutus üleöö Venemaa kosmosejaamaks.
Krikalev oli ka esimene venelane, kes osales 1994. aasta veebruaris USA süstikulennul STS-60. Tema teise süstikulennu STS-88 raames toimetati moodul Unity 1998. aasta detsembris rahvusvahelise kosmosejaama ISS juurde. Krikalev kuulus ka kosmosejaama nn esimese ekspeditsiooni koosseisu, mis startis 2000. aasta oktoobris ja naasis Maale 2001. aasta märtsis. ISS-i 11. ekspeditsiooni komandörina jõudis ta orbiidile veel 2005. aastal.