Venelaste mahajäetud salajane teslatorn: läheneja pihta lajatab välguga

40 kilomeetrit Moskvast, kohas nimega Istra asub üks salajane objekt - ametliku nimega Kõrgepinge Marxi ja Tesla generaatorite uurimisasutus. Ei, Karl Marxiga pole sellel midagi pistmist, tegemist on tavalist elektrirajatist meenutava, väidetavalt mahajäetud asutusega, mis oleks suutnud tekitada hetkeks kogu riigi energiatootmisega võrreldava elektrilaengu.

Viimati on seal testitud Suhhoi Superjeti elektrisüsteeme, seejärel on rajatis seisnud kasutuseta, oodates uusi kliente, kes sellise torni järgi vajadust tunneks. Ja kuna Vene propagandakanal RT selle teema nüüd üles tõstis, siis üritatakse sedagi rajatist esitleda kui Venemaa imet.

Rajatise juures olevad Marxi generaatorid võivad tekitada ligi paarisajameetriseid välgulööke, mida võtavad vastu ja mõõdavad tugevasti isoleeritud testiplatvormid ja kui süsteem on töös, võib olla ka kindel, et igaühel, kes läheduses viibib, on kõik juuksed elektrit täis ja püsti.

Enamasti testiti sellega lennukite taluvust välgulöökide suhtes, sõjalise rajatisena katsetati seal ka elektromagnetiliste impulssidega. Kaheksakümnendatel taheti rajatist ehitada veelgi suuremaks, kuid hiiglaslik kuppel varises ehitamise ajal tükkideks ja rajatis tuli maha jätta.

Täna on ta juba lagunema hakanud, ehitis, mis vahepeal pakkus huvi peamiselt harrastusfotograafidele ja seiklejatele, kes tahtsid tehnoloogilist imet oma silmaga kaeda. Aga ilmnes, et päris hüljatud see aparaat ei olnudki. Mullu augustis oleks kaks selle territooriumile eksinud fotograafi ise välgunoolega pihta saanud. Ilmnes, et isegi ametlikult hüljatuna, on aparaat töökorras.

Tesla ja Marx

Teslatorni nimi pärineb sellest, et USA leiutaja Nikola Tesla ehitas juba 1901. aastaks New Yorgi Long Islandile Wardenclyffe Toweri, et katsetada juhtmevaba elektriülekandega. Tulemuseks oli küll see, et Tesla sattus hiigelvõlgadesse, tema torn tööle ei hakanudki ja tuli lõpuks lammutada.

Marxi generaator on aga üks elektrilise vooluringi tüüpe, mida esmakordselt kirjeldas sakslane Erwin Otto Marx aastal 1924, vahendab Vikipeedia. Marxi generaatorit rakendatakse laialdaselt äikese efektide simuleerimiseks, mida kasutatakse kõrgepinge ja lennunduse varustuse testimisel.

Uuemal ajal olid sellised rajatised peamiselt sõjaliste ülesannetega. Sarnane, USA-s rajatud ATLAS-I (Air Force Weapons Lab Transmission-Line Aircraft Simulator), ehk Trestle tegeles lennukite testimisel ka elektromagnetilise impulsi (EMP) katsetustega. Tegemist on maailma suurima pelgalt puust ja liimist valmistatud laminaatehitisega.