Veenus paistab musta täpina Päikesel

Veenus alustas teisipäeva hommikul läbiminekut Päikese ja Maa vahelt, mis on esmakordne taoline juhtum viimase rohkem kui saja aasta jooksul.

“Keegi praegu elus olevatest inimestest ei ole seda näinud, seetõttu puuduvad meil igasugused kogemused,” ütles Londoni kuningliku Greenwichi observatooriumi astronoom Robert Massey teadlastele, ajakirjanikele ja uudishimulikele, kes olid kogunenud erakordset taevanähtust Greenwichi jälgima.

Teadlaste sõnul on kell 8.19 Eesti aja järgi alanud sündmus kõige paremini jälgitav Euroopas, Aafrikas ja Lähis-Idas.

Erinevalt päikesevarjutusest, mis kestab 2-3 minutit, kestab Veenuse möödumine Päikese eest kuus tundi. Viimati toimus selline nähtus 1882. aastal.

Veenus on näha päikesekettal väikese musta täpina.

“Veenus on näha umbes 1/30-na päikese diameetrist, kuid see täpike on tumedam ja intensiivsem kui päikeseplekid,” märkis Kesk-Lancashire’ Ülikooli astrofüüsika keskuse teadlane Robert Walsh.

“Ärge kunagi vaadake otse päikesesse palja silma või mõne optilise seadme — pikksilma või isegi digitaalkaamera abil,” hoiatas Walsh. “Isegi lühiajaline päikesesse vaatamine võib silma kahjustada ja põhjustada nägemise osalise kadumise.”

Saksa astronoom Johannes Kepler ennustas 1627. aastal esimesena Veenuse möödumist Päikese eest, kuid suri enne, kui oleks seda nähtust ise jälgida saanud. Inglise astronoom Jeremiah Horrocks jälgis seda 1639. aastal.

Veenuse läbiminek Päikese ja Maa vahelisest sirgest toimub neli korda iga 243 aasta järel. Kaks möödumist toimub detsembris kaheksa aastase vahega ning 121,5 aastat hiljem on kaks läbiminekut juunis, samuti kaheksa aastase vahega. Uus tsükkel algab 105,5 aastat hiljem.

Veenuse järgmine läbiminek Päikese eest toimub 2012. aastal, kuid siis on see nähtav Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas, mitte Euroopas.