Vaktsineerimine ja kätepesu aitavad lämmatada ühiskondlikke eelarvamusi
Uurimused näitavad tänini, et kui inimesed tajuvad end haigustest ohustatuna, ilmutavad nad häbimärgistatud ühiskonnagruppide suhtes jäigemaid eelarvamusi. USA teadusliku psühholoogia liidu APS ajakirjas Psychological Science ilmunud uus uurimus annab aga mõista, et vastavat seost võib olla võimalik lõhkuda kaasaegsete vahenditega, kirjutab MedicalXpress.
"Mõtlesime, et kui meil õnnestub leevendada muret haiguste pärast, saame leevendada ka sellest johtuvat eelarvamuslikkust," rääkis Toronto ülikooli uurija Julie Y. Huang, kes viis uurimuse läbi koos Alexandra Sedlovskayaga Harvardi ülikoolist, Joshua M. Ackermaniga Massachusettsi tehnoloogiainstituudist ning John A. Barghiga Yale'i ülikoolist.
Töörühm avastas, et selliste meetmete nagu vaktsineerimine ja kätepesu tekitatav turvatunne võib kahandada sallimatust suvaliste taunitud rühmade suhtes sisserändajatest ülekaalulisteni.
Uurijad viisid läbi kolm katset. Esimesed kaks (vastavalt 135 ja 26 katsealusega) keskendusid inimeste reaktsioonidele gripiohu suhtes.
Esimeses katses oli osa katsealuseid juba vaktsineeritud, teised aga mitte. Pooled katsealustest — nende hulka kuulus mõlema allrühma esindajaid — lugesid hoiatavat gripiteemalist tekstilõiku. Kõik teises katses osalejad olid vaktsineeritud; nemad pidid lugema sama teksti, kuid mõned said lisaks lugeda lõiku, mis kinnitas, et vaktsiin on tõhus, samas kui teised said lugeda vaid selgitust sellest, kuidas vaktsiin toimib.
Mõlemas katses osalenud täitsid küsimustikud, millega hinnati nende eelarvamuslikkuse määra — esimeses katses konkreetselt immigrantide suhtes, teises mitmesuguste eri rühmade, kaasa arvatud crack-kokaiini sõltlaste ja ülekaaluliste inimeste suhtes.
Selgus, et esimese katse raames teksti lugenutest — ja seega haigusohtu teadvustanutest — ilmutasid immigrantide suhtes vaktsineerimatutega võrreldes suuremat sallivust need, keda oli gripi vastu juba poogitud.
Nende seas, kes vastavat tekstilõiku lugeda ei saanud, märkimisväärseid erinevuseid ei ilmnenud. Teises katses näitasid väiksemat eelarvamuslikkust üles need, kelle usku vaktsiini tõhususse oli turgutatud. "Isegi juhul, kui kõik asjaosalised on kaitsesüsti saanud, aitab kaitse tõhususe teadvustamine ometi eelarvamusi pärssida," kommenteeris Huang.
Kolmanda katse raames pühkisid pooled 26 katsealusest tudengist enda käsi ja kasutatava arvuti klaviatuuri sanitaarse kätepuhastus-salvrätiga, teised aga mitte. Tekst, mida nad lugema pidid, sisaldas väidet, et antibakteriaalse toimega salvrätid aitavad nakatumist vältida.
Seejärel hindasid uurijad katsealuste närvilisust pisikute pärast — mis annab märku haavatavustundest haiguse suhtes — ja nende suhtumist seitsmesse taunitavasse ja kahte mittetaunitavasse ühiskonnarühma (viimased hõlmasid tudengeid ja nende perekondi).
Ootuspäraselt korreleerus käsi mittepühkinute pisikuhirm vastumeelsusega häbimärgistatud rahvastikurühmade suhtes. Pisikute suhtes vastumeelselt meelestatud kätepühkijad eelarvamusi aga ei väljendanud. Keegi katsealustest ei näidanud üles sallimatust endasarnaste inimeste ja nende lähedaste suhtes.
Evolutsioonilist psühholoogiat, ühiskondlikku kognitiivpsühholoogiat ja rahvatervishoidu ainulaadsel viisil ühendanud uurimus annab lootust, et füüsiliste haiguste määra kahandamine kujutab endast samas ka võitlust ühiskondlike sallivusprobleemide vastu. Autorid avaldasid arvamust, et rahvatervishoiumeetmed nagu vaktsineerimine ja kätepesu võivad osutuda kaasaegseks ravimiks muistsele hädale.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!