Väike kogus kanepit võib parandada mälu

Kehva mäluga kanepisõprade üle visatakse tihti nalja, kuid värske uuringu kohaselt võib väikestes annustes marihuaana mälule head teha ning isegi aidata ära hoida Alzheimeri tõbe.

Rottidel, kellele oli antud kanepi mõjuaine THC-ga sarnast ainet, kahanes ajus Alzheimeri tõvega seostatud põletik. Ravim stimuleeris ka mälestuste talletamise ja ajurakkude kasvuga seotud valkude tootmist, vahendab võrguajakiri

Wired

.

“On üldteada tõik, et kanepiga liialdamine mõjub mälule halvasti,” ütleb Ohio osariikliku ülikooli psühholoog Yannick Marchalant. “Meie töö käsitleb ohutuid koguseid — doose, millest teame, et need mitte ei riku, vaid parandavad mälu.”

Marchalant ja tema kolleeg, sama ülikooli psühholoog Gary Wenk on varem tõestanud, et kanep aitab rottidel mälestusi paremini talletada. Sel nädalal toimuval USA neuroloogide liidu aastakoosolekul esitletav uurimus annab üksikasjalise ülevaate THC mõjudest ajule.

Kaugelt liiga vara on tulemusi otse inimestele üle kanda, kuid uurijad loodavad, et see aitab kaasa sihtotstarbeliste ja legaalsete ravimite arendamisele. Unustada ei maksa ka kanepi võimalikku rolli närvisüsteemi ealistest iseärasustest tingitud mandumise takistamisel.

“Me otsime võimalust ennetada põletikust tingitud mäluhäirete teket, mis on tavaline nii normaalse kui patoloogilise vananemise puhul,” märgib Marchalant. “Püüame leida ohutuid ravimeid, mida saaks hakata kasutama juba kümme või kakskümmend aastat varem.”

Ühend, mida uurijad kasutasid, pole THC-ga täiesti identne, kuid kanep annab suure tõenäosusega vähemalt osaliselt sarnaseid tulemusi, on ta veendunud.

Marchalant hoiatas, et kasulikud mõjud ei laiene inimestele, kelle ajud on juba manduma hakanud, nagu mitte ka neile, kelle ajud alles moodustuvad. Kuid täiskasvanutele, kes soovivad dementsust ennetada, võib kanep olla lahenduseks — ehkki väga väikestes kogustes, mis jäävad kaugele allapoole psühhoaktiivsuse künnist.

“See ei võimalda tarvitamist lõõgastumiseks,” nendib Marchalant, kes võrdsustab rottidele manustatud kogused umbkaudselt üheainsa inim-mahviga.

Küsimusele, mida peaksid tegema need, kes juba praegu, enne profülaktilise ravimi turuletoomist end omal käel ravida soovivad, vastab Marchalant: “Raske öelda, aga pigem on see mittesoovitatav.” Ta rõhutab seejuures, et teadustöö on ikka veel väga eksperimentaalses faasis. “Meil on enne vaja veel loomadega palju tööd ära teha.”