Teadlased uurisid kokku pisut enam kui 47 000 inimest. Inimestelt küsiti nende alkoholitarbimisharjumuste kohta ning uuriti, kui palju haiguspäevi töölt eri perioodide jooksul võetud on. Tulemuste analüüsimise põhjal tekitasid teadlased viis erinevat alkoholi tarbimise gruppi.
Kõlab justkui loogiliselt, et inimesed, kes tarbivad rohkem alkoholi, jäävad tihemini haigeks ning seetõttu võtavad ka rohkem haiguspäevi. Läbiviidud uuringu kohaselt võtavad enim haiguspäevi aga inimesed, kes ei tarbi alkoholi üldse ning inimesed, kes alkoholi liigtarbivad. Kõige vähem võttis haiguspäevi see grupp inimesi, kes tarbisid alkoholi mõõdukalt.
Uuringu järgi olid karsklased riskirühm, kuna neil esines rohkem vaimseid ja muskuloskeletaalseid häireid. Samuti esines karsklastel rohkem seedeprobleeme ning respiratoorseid haiguseid. Eriti tihedalt alkoholi joojate puhul tekkisid probleemid kehaliste vigastustega ning esinesid mürgistused.
"Mõndade terviseprobleemide esinemine või ravi välistab alkoholi tarbimise, mis võib selgitada niivõrd suuri probleeme karsklaste rühmas," üritas kummalisi tulemusi seletada üks uuringu läbiviijatest Jenni Ervasti. "Lisaks võivad uuringus osalenud terviseprobleemidega alkoholitarbijad saada muud moodi tööturu poolt välja praagitud - näiteks lähevad nad varem pensionile või lähevad nad terviseprobleemide tõttu töölt ära. Sellisel juhul ei ole võimalik vaadelda seda nähtust haiguspäevade vaatepunktist," lisas ta.
Teadlased tõdesid, et nende uuringul on ka mitu piirangut: uuring viidi läbi Euroopas, kus inimeste elustiil ja alkoholitarbimisharjumused võivad erineda muudest piirkondadest näiteks Aasiast või Aafrikast. Seega ei ole uuringu tulemused kasutatavad universaalselt maailma mastaabis. Lisaks tõdesid teadlased, et kogutud andmed olid katsealuste enda poolt esitatud, seega andmete täpsus võib olla erineva kvaliteediga.
Uuringuga on võimalik tutvuda siin.
