Uurime, kuidas Lexuse hõljuklaud töötab
Tootja ei luba kahjuks, et Hoverboard vabamüüki jõuab, aga kahtlemata on see intrigeeriv (ekstreem)spordivahend.
Tiimil kulus ideest prototüüpseadmeni jõudmiseks 403 päeva ja see kaalub 11,5 kilo.
Hõljukis leiduva ülijuhi jahutamiseks -197 kraadini Celsiuse järgi kulub korraga 50 naela jagu (22,7 liitrit) vedelat lämmastikku.
Hoverboard talub mõnesajakilost raskust ja on sõidukõlbulik paraku vaid Lexuse loodud spetspargis, mis on varustatud hõljumiseks vajalike püsimagnetradadega.
Paraku vajab rula tihti "tankimist" – vedel lämmastik soojeneb ja tuleb välja vahetada, muidu ülijuht nõrgeneb ja rula hakkab maad kriipima. Nii et sama lõbus kui drooni lennutamine – kui alustad, pead varsti pausima, et ressursse uuendada (drooni puhul akut laadima või vahetama).
Miks tõelise hõljukrula valmistamise idee viimastel aastatel nii kuumaks on muutunud? Lexuse prototüüp pole kaugeltki esimene.
AM.ee kirjutab, et põhjus on kultusfilmides "Back to the Future" ("Tagasi tulevikku"), mille 2. ja 3. jaos noored ruladega maapinna kohal hõljuvad.
1990-ndatel levisid kuuldused, et sellised liikurid ongi juba olemas, kuid nende ohtlikkuse pärast avalikkuse eest varjatud.
Filmis sõitis Marty McFly ajamasinaga 1985. aastast 21. oktoobrisse 2015 (see on juba mõne kuu pärast) ja leidis sealt futuristlikud hõljukid. Sügiseks on maailmas juba vähemalt üks rulapark juba olemas, kus hõljukrulaga sõita saab.
Kui 1985. aastal ennustati, et 30 aastat hiljem teeb selliseid mänguasju Mattel, siis autotootjat Lexust kindlasti ei oleks osatud ette näha.
