Tumeainet ja tumeenergiat ei pruugi olemas olla

Tumeainet ja tumeenergiat, kaht salapärast jõudu, millest pikka aega on arvatud koosnevat 96 protsenti meie universumist, ei pruugi üldse olemas olla, selgub murrangulisest uurimusest.

Suurbritannia teadlased on väitnud, et universumi koostise arvutamiseks kasutatud meetod võis olla ekslik, vahendab The Daily Telegraph.

Mitu aastakümmet kehtinud standardmudeli kohaselt ei täida meile tuttav, äratuntavatest komponentidest nagu planeedid, tähed, asteroidid ja gaas koosnev universum rohkem kui nelja protsenti kosmosest.

Ülejäänu arvatakse koosnevat salapärasest tumeainest ja tumeenergiast, mis täitvat tühja ruumi ja olevat jõuks, mis universumit paisumas hoiab.

Durhami ülikooli füüsikud väidavad nüüd aga, et arvutused, millele nn standardmudel toetub, võivad olla saatuslikult ekslikud.

See tõstatab võimaluse, et kosmose “tumedat poolt” polegi olemas, mis omakorda võib tähendada, et universum paisub varem arvatust vähem aeglaselt.

Tulemused avaldanud Briti kuningliku astronoomialiidu esindaja Robert Massey ütleb: “See esitaks tõsise väljakutse meie eeldustele selle kohta, milline on universumi saatus pikemas perspektiivis, kuna praegu kehtib eeldus, mille kohaselt universum paisub, ja kui peaks selguma, et tegelikult ei paisu, oleks see suur šokk. See võib tähendada, et universumi paisumine aeglustub ning võib isegi seiskuda.”

2001. aastal läbi viidud Suure Paugu soojuskiirguse mõõtmiste uus analüüs näitas, et soojuslained võivad olla seniarvatust palju väiksemad.

Kui mõõtmised 2001. aastal sooritati, viis kosmilise taustkiirguse võngete võimsus teadlased järeldusele, et kosmos koosneb vaid nelja protsendi ulatuses “normaalsest” ainest, 22 protsendi osas “tumedast” ehk nähtamatust ainest ning 74 protsendi osas “tumedast” energiast.

Nüüd väidavad teadlased aga, et varem täiskuust ligi kaks korda suuremaks hinnatud kiirguslained võivad tegelikult olla rohkem kui poole väiksemad.

Uurimust juhatanud professor Tom Shanks ütleb: “Kosmilise taustkiirguse mõõtmine on võimas kosmoloogiline töövahend ning süstemaatiliste efektide kontrollimine seejuures kriitilise tähtsusega. Kui meie tulemused osutuvad õigeks, muutub vähem tõenäoliseks hüpotees, et universumit täidavad suuremas osas tumeenergia ja eksootilise aine osakesed. Tõendid, mis kinnitavad universumi tumeda poole olemasolu, muutuvad nõrgemaks.”